Millised on Eesti 200 plaanid seoses lähenevate kohalike valimistega? Millised põhilised suunad on erakonnas juba paika pandud?

Suunad on need, et me kindlasti osaleme. Me oleme nendeks valimisteks juba mõnda aega valmistunud. Uue erakonnana on meie peamine eesmärk ikkagi meeskonnad üles ehitada seal kohtades, kus huvi ja toetus Eesti 200-le on tugev. Valdavalt on need muidugi linnad. Nagu me näeme meie reitingutest, siis me saame aru, et me oleme linnainimeste erakond valdavalt ja me oleme sinna suunanud ka oma organisatsioonilise ülesehitustöö teraviku. Me kindlasti tuleme oma nimekirjadega välja Tallinnas-Tartus.

Paljudes kohtades on meil koostöö praegu erinevate jõududega. See kõik sõltub ikkagi kohalikust kontekstist, kus on mõistlik see, et kõik erakonnad või väga paljud erakonnad näiteks ühinevad ühte valimisliitu. Ka selliseid variante on. Eriti Ida-Virumaal, kus Keskerakonna võim on väga pikk olnud omavalitsustes. Seal me oleme kaalunud erinevaid variante. Nii, et põhiline fookus on ikkagi meil linnadel.

Nii et maapiirkondades oma võrgustiku arendamisega Eesti 200 tegelnud ei ole või ei pea seda oluliseks?

Ma ei saa niimoodi öelda, et me ei pea seda oluliseks või et me sellega tegelnud ei ole. Meil on ka seal ikkagi oma inimesi olemas, aga arvestades lihtsalt seda, et kus on ka meie põhivalija ja põhitoetajaskond, siis strateegiline teravik on suunatud praegu linnadele. Aga meil on ka tugev meeskond näiteks Saaremaal või Jõgeval.

Teil on olnud aega ikkagi tegelda ka kohalike organisatsioonide loomisega, piirkondade väljaarendamisega?

See on olnud üks viimase aasta töö prioriteete. Me oleme sellega üsna sihikindlalt tegelnud praktiliselt aasta aega juba.

Aga piirkonnad ja tugevamad organisatsioonid on siis teie erakonnal loodud suuremates linnades ja ka Saaremaal ja Jõgeval?

Ma tõin lihtsalt näiteid, kus meil need organisatsioonid on. Selge on see, et me ei lähe 79 omavalitsuses välja. Me ei ole nii suur organisatsioon ja see ei ole ka meie ambitsioon. Me ei ole seda ambitsiooni endale kunagi võtnud olla nii-öelda suur massipartei, mis on esindatud üle kogu Eesti.

Kui palju siis nimekirju saab täidetud?

Seda on praegu küll vara veel rääkida. Sinnani on ikkagi poolteist aastat aega veel. Seda, kus need nimekirjad formeeruvad, on praegu vara rääkida.

Kui tugevalt panustab Eesti 200 näiteks Tallinnale?

Tallinn on kindlasti üks prioriteete. Tallinn-Tartu on meie jaoks ilmselgelt prioriteedid suurtest linnadest. Meie jaoks on prioriteet ka Ida-Virumaa. Meie jaoks on oluline koht ka Saaremaa, meil on seal oma meeskond. Meil on oma meeskonnad mitmetes Harjumaa omavalitsustes olemas. Ümber Tallinna Harjumaal, Kagu-Eestis.

Aga eks me oleme tegelnud ka sisuliste küsimustega, mis on olulised teemad kohalikel valimistel. Üks asi on meeskonnad, aga teine asi on ikkagi see, et mis arutelusid hakkab Eesti pidama enne järgmisi valimisi. Siin vägisi kistakse see teema ju sinna põhiseaduse väärtuste peale.

Põhiseadus põhiseaduseks, aga mis on need teemad, mis Eesti 200-le kohalike valimiste kontekstis korda lähevad? On need samad teemad, mis riigikogu valimiste ajal?

Nad ikkagi laias laastus on samad. Meie jaoks on oluline teema haridus, kuna koolid kuuluvad kohalikele omavalitsustele ja see on väga-väga kohaliku tasandi teema. Ja justnimelt see koolide tugevus, hariduse kvaliteet kohalikul tasandil. Meil on Eestis väga suured lõhed selles osas, et omavalitsuste võimekus hariduse kvaliteeti tagada on väga erinev. Ja selle võimekuse kasvatamine on meie jaoks üks olulisi teemasid. Ka kooli kogukonnaga arvestamine. Kui te mäletate, siis me oleme selle selles osas päris palju võitlust pidanud ja kavatseme ka edasi võidelda - kooli kogukonna roll kooli arengus.

Meie jaoks on oluline teema rohemajandus. Ma olen üsna veendunud selles, et suur osa sellest rohepöördest tegelikult puudutab kohalikku tasandit, sellepärast et prügi, transport, linnaruumi korraldus on kõik seotud kohaliku tasandiga. Need on meie jaoks olulised teemad.

Meie jaoks on oluline teema ka kohalik demokraatia. Meile kohe üldse ei meeldi see praegune olukord Eestis, kus kohalikul tasandil on võimalik kaasa rääkida ikkagi üks kord nelja aasta tagant. Meil ei ole selliseid kohaliku osalemisprotsessi mehhanisme üheski seaduses kirjas ja ma arvan, et see kõik on ajast ja arust. Meil on ikkagi vaja suurendada seda kohaliku kogukonna osalemist otsustusprotsessides palju suuremal määral, kui see täna meil seadustes lubatud on.

Aga võtame korraks kaks suuremat omavalitsust, Tallinn ja Tartu. Seal on väga erinevad erakonnad võimul, väga erinevad linnapead, väga erinevate valitsemisstiilidega. Kuidas te kommenteeriksite neid arenguid, mis viimaste aastate jooksul nii Tallinnas kui ka Tartus toimunud on?

Tallinn, paratamatult, olles pealinn ja üks suurimaid tõmbekeskuseid Eestis, areneb meeletu kiirusega, kiiremini kui teised Eesti piirkonnad ja sellel arengu kiirusel on oma head ja vead. Kui nendest negatiivsetest aspektidest rääkida, siis on see Tallinna ülelinnastumine, mis tekitab igasuguseid autostumise probleeme, keskkonnamõjude probleeme ja muid konflikte. Ma arvan, et need on linnas väga teravad ja need tulevad ka järgmistel valimistel teravalt esile, et kui palju peab seal ruumi olema autodele, kuidas on kogu see rohemajandus linnas korraldatud, kui Tallinn moodustab ikkagi suure osa Eesti majandusest. Praegune linnavalitsus on pigem autousku ja mitte tulevikule suunatud linnaplaneerimise usku.

Tartu erinevus on võib-olla see, et Tartus on väga pikalt olnud võimul üks erakond, väga-väga pikalt. Ja Tartus, vaatamata sellele, et on ka kindlasti positiivseid arenguid, väga kriitiliselt ette heita midagi otseselt ei ole, siis ikkagi sellist mugavustsoonis istumist on päris palju Tartus. Nii mõnigi asi võiks olla julgem ja innovaatilisem. Tartu jääb ju alati ikkagi selles nii-öelda arengu konkurentsis Tallinnaga võistlema ja praegu, olles mugavustsoonis, on tal seal võita raske. Siin peab olema oluliselt julgem ja jõulisem oma ambitsioonides. Kui see Tartu tänane tore, vaikne tiksumine on iseenesest ju hea, siis aeg-ajalt on vaja äratuskella Tartule.

Kas teil on Tallinna linnapeakandidaat olemas?

Me tegeleme sellega, sellest on täna veel vara rääkida.

Milline on erakonna rahaline seis kohalikele valimistele minnes? Kas teil on mingisuguseid kohustusi või võlgu üleval?

Võlgu üleval ei ole, meil on üleval pangalaen, mille tagasimaksmine käib praegu väga ilusasti. Erinevalt paljudest teistest erakondadest ei lähe me valimistele vastu ühegi võlaga. Kuna meie valimiskampaania saab koosneda ainult eraannetustest, riigi toetus on meil väga väike ja sellega ikkagi valimiskampaaniat üles ei ehita, siis meie peame tegelema raha tõstmisega ja sellega me ka tegeleme.