Kristina Kallas: eesti ja vene lapsed tuleks panna ühte kooli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Laupäevasel üldkogul tagasi Eesti 200 juhiks valitud Kristina Kallas ütles ERR-ile antud intervjuus, et kõigi omavalitsuse haridusvõrgu kava tuleks üle vaadata ning viia eesti- ja venekeelsed lapsed ühte kooli õppima.

Kas Eesti 200 pink on tõesti nii lühike, et on ainult üks kandidaat erakonna juhi kohale?

Probleem ei ole selles, et pink on lühike, üldse pole probleemi. Inimesed usaldavad mind ja ma olen selle üle väga tänulik. Olgem ausad, kaks aastat on väga lühike aeg, et saada üks täiesti uus erakond suure hooga tööle. Nii et ma olen väga tänulik, et see kaks aastat anti mulle juurde.

Ühest küljest on Eesti 200 läinud väga hästi, teisalt näitasid viimased reitingud, et sotsid on hakanud teist mööda minema, eriti mitte-eestlastest ja naistest valijate seas. Mida Eesti 200 peab tegema, et ta koht Eesti poliitikas oleks kindel?

Ta on täna kindel. Sotsidega käib selline "täna meie, homme nemad peal ja all". See on kogu aeg üsna vaheldumisega, me oleme üsna ühel pulgal nendega.

Eesti 200 teeb pidevalt tööd. Arvestades, et me oleme parlamendiväline erakond, siis sellele vaatamata on ootused ja lootused meile väga suured ja me väga loodame, et saame neid ootusi ja lootusi ka täita.

Kellega teil praegu on Eesti erakondadest kõige suurem ühisosa?

Ma arvan, et suur ühisosa on kõigiga sellepärast, et nagu ma täna ka deklareerisin, me oleme väga selgelt eestimeelne erakond ja ma arvan, et meil ei ole Eestis erakondi, kes ei oleks eestimeelsed, me kõik tegutseme Eesti nimel.

Mis meid väga eristab teistest, see meie ainuke fookus - me oleme ainus erakond Eestis, kes mõtleb väga pikalt ette, kes tahab, et me mõtleksime pikalt ette ja mitte järgmiste valmimisteni, vaid neli, viis, kuus ja kuni kümme aastat ette.

Seda tehes tuleks mõelda meie järgmise põlvkonna peale. Teha seda, mida tänased 20-aastased tegelikult soovivad ja milliseid väärtusi nemad hindavad. Me oleme ainuke erakond, kes uue põlvkonnaga tegeleb.

Ma võtan kohe sõnasabast kinni - mis on Eesti 200 ühist EKRE-ga?

Meil on EKRE-ga ühist see, et me mõlemad tunnetame, et Eesti poliitiline süsteem on omadega ummikusse jooksnud ja vajab igapidi värskendust ja uuesti käima lükkamist.

Ma mitte kuidagi ei saa EKRE-ga nõustuda, kuidas nad seda teevad ja milliste meetoditega, sest see, mida me täna näeme, on väga katki tehtud Eesti. Aga see arusaamine, et Eesti parteimaastik ja poliitika vajab tõsist värskendamist, on meil ühine.

Erakonna järgmised tuleristsed on kohalikud valimised. Millega Eesti 200 Kapa-Kohila või Lasnamäe valijat veenab, et just teie olete kõige parem valik?

Meid ei ole üheski volikogus, me tegeleme kohaliku elu küsimustega nii nagu tavaline kodanik seda teeb. Me valmistame ette oma programmi, meil on olemas meeskonnad väga paljudes kohalikes omavalitsustes, kus me oleme valmis välja minema.

Kohalike omavalitsuste üks teema on hariduselu. Eestis on kakskeelne haridus. Mida Eesti 200 hariduses muudaks? See on ilmselt teema, millest sõltuvad mitte-eestlaste hääled.

Eestis pole mitte kakskeelne haridussüsteem, vaid paralleelne haridussüsteem, kus me jagame lapsi nende emakeele alusel erinevatesse koolidesse. Oleme algusest peale rääkinud, et see praktika tekitab probleeme, mitte ei lahenda neid.

Meie seisukoht on see, et kõikide omavalitsuste piires tuleks läbi vaadata haridusvõrgu kava ja viia koolid kokku ehk lapsed õppima ühte kooli.

Ida-Virumaa on siinkohal erand, kuna eesti koole seal praktiliselt ei ole või kui nad on, siis nad lihtsalt on üleujutatud nendest lastest, kelle emakeel ei ole eesti keel.

Ida-Virumaa koolid vajavad väga suurt ressursisüsti selleks, et nad suudaksid eesti keele ja eestikeelse õppe viia vajalikule tasemele. Sellega täna üldse ei tegeleta.

Parteid räägivad tavaliselt oma tugevustest, aga mis on praegu Eesti 200 suurim nõrkus?

Ma ei tea. Ma arvan, et meil ei ole nõrkusi. Meil on kõik alles ees. Meil ole mingit asja, millele tagasi vaadata ja öelda, et me oleme kõik kaotanud. Me ei ole mitte midagi kaotanud, meil on ainult võita.

Eesti poliitika lähiajaloos on mitmeid eredaid komeete, mis on tulnud ja siis kõrbenud. Mis võiks teid roheliste või Vabaerakonna saatusest päästa?

Me tegutseme väga järjekindlalt, me oleme kõigile oma potentsiaalsetele valijatele öelnud, et võtame seda asja väga tõsiselt. Me ei ole tulnud Eesti poliitikasse nalja tegema.

Eesti poliitiline olukord ei ole veel kunagi lähiajal olnud nii halb kui täna. Me tõsiselt seisame sellises seisvas, stagneerunud vees, kus me tülitseme üksteisega, kus me rahmime vaskule ja paremale, meil ei ole sihte.

Me tegelikult ei tea, kus meil pikk plaan on, kuhu me minna tahame ja Eesti 200 ülesanne on tuua Eesti tagasi sihtitud eesmärkide suunas tegutsemisele ja me oleme oma inimestele seda lubanud ja seda me teeme ja me ei kao mitte kuskile.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: