Sotsiaalministeerium sooviks uue haiguspuhangu korral perearstidele rohkem ülesandeid anda. Perearst oleks see, kes uurib, kuidas inimene nakatus ja selgitab välja, kellega haigestunu on kokku puutunud. Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller ütles, et patsiendi täiendavale küsitlemisele kulub vähemalt ühe inimese vastuvõtuaeg. See tähendab, et inimeste ravimiseks jääks perearstil vähem aega.

Jolleri sõnul ei ole vaja meditsiinilist haridust selleks, et patsiente küsitleda.

"Ikkagi oluline on see, et arstid ja õed tegeleksid inimese tervisega ja info kogumisega tegeleksid inimesed ja IT-lahendused, kes on selleks mõeldud. See, et leida keegi, kes küsitleb ja et see keegi peab olema perearst ja kasutada ära arsti ressurssi selleks, et koguda andmeid, siis mina arvan, et see ei ole päris see põhjus, milleks arst on ülikoolis õppinud ja see tähendab, et keegi teine jääb arstiabist ilma," rääkis Joller.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste leiab, et kontaktsete väljaselgitamine ja andmete kogumine on laiem teema ja vajab pikemat arutelu.

"Seda me peaksime koos perearstidega, koos TEHIK-uga arutama, panema paika need protsessid ja lähtuma ikkagi sealjuures eelkõige sellest, mis on selle andmete edastamise eesmärk. Ja eesmärk on ju eelkõige ikkagi saada võimalikult kiiresti võimalikult asjakohast olulist infot, mis aitaks eriti ohtliku nakkushaiguse leviku piiramisele kaasa."

Eesti Perearstide Selts pakkus välja mitmeid lahendusi, kuidas haiguspuhangu ajal andmete kogumine välja võiks näha. Paluste sõnul võetakse neid ettepanekuid arvesse ja arutatakse edaspidi osapooltega läbi.