Toomas Sildam: Helmed ise kutsusid valitsuse EKRE-le kambakat tegema
Kui EKRE blokeerib ka esmaspäeval valitsuspartnerite soovi leevendada suhtumist võõrtööjõusse põllumajanduses, toetavad Keskerakond ja Isamaa riigikogu erakorralisel istungil opositsiooni seaduseelnõu, mis oleks igale koalitsioonile harukordne olukord, tõdeb ajakirjanik Toomas Sildam.
Eesti piimakarjalautades töötab 400 välismaalase ringis, seaduse järgi peaks neist ligi 300 lahkuma juba 31. juulil. See tähendab, et 21 000 lehma, veerand Eesti lehmadest, jäävad augustis lüpsmata, väidavad põllumehed.
Keskerakond ja Isamaa ei taha saada endale Eesti põllumajanduse hävitaja tiitlit. EKRE ei taha teha järeleandmisi karmis suhtumises võõrtöölistesse. Keskerakonna ja Isamaa juhid peavad õigeks valitsuse otsust, mis taastaks suhtumises võõrtööjõusse koroona-eelse olukorra ehk hädavajaliku rände, mida lubavad ka Euroopa Liidus kokku lepitud reeglid. EKRE esimeheks tõusnud Martin Helme aga välistab selle.
Temale on kõige suurem tööjõukriis hoopis see, et Eestis on üle 50 000 töötu ja ta heidab meie põllumajandusettevõtjatele ette, et nad pole piisavalt püüdnud leida kohalikke töötajaid. Ettevõtjad vastavad Helmele, et nemad on püüdnud, aga ei ole tahtjaid, kes tuleksid peamiselt ukrainlastest lüpsjate asemele.
Nii on EKRE jäänud sisepoliitilisele palliplatsile üksinda kõigi teiste vastu.
Opositsioon – Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid – kutsusid esmaspäevaks kokku riigikogu erakorralise istungi, et arutada reformierakondlaste eelnõu pikendada põllumajanduses töötavate võõrtööliste töölubasid vähemalt aasta lõpuni. Isamaa esimees, endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et tema ei näe nendes võõrtöölistes ohtu riiklikule julgeolekule ega Eesti kultuurile. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas pooldab samuti leevendusi võõrtööliste osas.
Seeder ja Ratas andsid Helmele esmaspäeva keskpäevani aega, et lahendada probleem valitsuse nn võõrtööjõu-otsusega. Vastasel juhul lubasid Isamaa ja Keskerakond toetada riigikogus Reformierakonna seaduseelnõu. Tegemist oleks küllalt pretsedenditu olukorraga, kus kaks valitsusparteid hääletavad kolmanda partneri vastu.
Martin Helmel on nüüd mõttekoht. Kas lasta koalitsiooni sisetülil edasi hõõguda, kusjuures pole ju teada, kui pikk on Keskerakonna ja Isamaa kannatlikkuse süütenöör. Küll aga saab Helme näidata enda toetajaskonnale, et vaid EKRE seisab võõrtööliste-puhta Eesti eest. EKRE teine variant on leida kompromiss valitsuses ning lahendada tööjõuprobleem põllumajanduses, võibolla ka ehituses. See aga võib kaasa tuua etteheited, et Martin Helme on Mart Helmest ideoloogiliselt järeleandlikum parteijuht.
Kõige selle taustal on avalikuks lahvatanud tüli EKRE ja Isamaa vahel.
Esmalt seostas Seeder paljusid EKRE juhtpoliitikuid suurushullustusega, mille peale Mart Helme arvas, et Seeder on väga sobimatud toonid üles tõmmanud ja nimetas koalitsiooni suurimaks probleemiks, et Isamaa parlamendifraktsioon laguneb ja jookseb laiali.
Samuti sattusid tülisse EKRE ja Keskerakond, sest Mart Helme rääkis laupäeval partei kongressil, kuidas ta ütles Jüri Ratasele, et Tallinnas ei ole võim eestlaste käes ning hoiatas, et lubades riiki uued võõrtöölised, on paarikümne aasta pärast kogu Eesti üks Ida-Virumaa. Keskerakonna tipud võtsid seda arusaadavalt räige solvanguna ja põrutasid mürgiste kommentaaridega vastu.
Nii polegi imestada, et kallid koalitsioonikaaslased on nüüd valmis EKRE-le kambakat tegema, öeldes õigusega, et EKRE ise otsis seda. Ent valitsusest ei taha neist esialgu keegi ära minna.