Teadlased kahtlevad koroonaäppide tõhususes
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks loodud nutitelefoni rakendused, mis peaks kasutajale teada andma kontaktidest nakatunutega, ei ole eriti efektiivsed, leidsid Londoni University College'i teadlased.
"Me leidsime suhteliselt vähe tõendeid lähikontaktsete tuvastamise äpi mõjudest," ütles väljaandes Lancet Digital Health avaldatud uuringu juht Isobel Braithwaite ajalehele Politico. "See ei tähenda, et sellest pole mingit kasu, aga seda (kasu - toim.) pole kindlaks tehtud," lisas ta.
Üks uuringust ilmnenud järeldus oli, et mõju avaldamiseks peaks koroonaäppi kasutama oluline osa rahvastikust. Enamikes riikides aga seda pole juhtunud, tõdes Politico.
"Rakendus hakkab rohkem kasu tooma, mida enam inimesi seda kasutab, sest vaja on nii neid, kellel on COVID-19 kui ka neid, kellega nad kontaktis on olnud," rääkis teadlane. Braithwaite'i hinnangul oleks vaja, et äppi kasutaks kaks kolmandikku kuni kolmveerand elanikest.
Vastasel juhul pole ka miljonite kasutajate korral äpist kasu. Nii näiteks on Prantsusmaa koroonaäppi StopCovid oma nutitelefoni laadinud 2,3 miljonit inimest, kuid sellega on saadetud ohustatud kasutajatele ainult 72 teadet. 80-miljonilise elanikuga Saksamaal on äppi alla laaditud 17,2 miljonil korral, kuid rakenduse ehituse tõttu ei ole võimalik teada saada, kui mitu hoiatust sellega on edastatud.
Teadlaste kokkuvõte tuleb pärast seda, kui Euroopa Liidus on kuid vaieldud äpi ülesehituse ja selle privaatsuspiirangute üle ning mis roll on rakenduses USA tehnoloogiaettevõtetel Apple ja Google.
Braithwaite tõdes, et Euroopa riikides toetatav hajutatud ning andmekaitset rõhutav lähenenine teeb raskemaks koroonaäpi kasulikkuse hindamise. Ning kuna rakenduste kogutavatele andmetele on raskem ligi pääseda, siis on neid ka keerulisem paremaks muuta.
Teadlane tõdes ka, et rakendust ei kasuta tõenäoliselt suuremas koroonariskis inimesed nagu eakad ja kodutud, kuna neil ei ole nutitelefone.
Lisaks on ka risk, et tehnoloogial põhinevad lahendused kallutavad inimesed kõrvale olulisemate viiruse levikut piiravate ohutusmeetmete rakendamisest, ütles Braithwaite. "On tendents ignoreerida vähem kirkaid rahvatervise meetmeid," ütles ta. "Ma arvan, et on tõesti oluline, et me ei eiraks põhilisi tervishoiumeetmeid, et inimesed ei mõtleks, et võivad nüüd loobuda distantsi hoidmisest või kätepesust," rääkis teadlane.
"Aga ma ei arva, et kui meil ei ole tugevaid tõendeid äpi toimivuse kohta, et me siis peaks sellest loobuma," ütles Braithwaite. Küll aga tuleks kindlasti õppida sealt, kus koroonaäpid on tulemusi andnud, lisas ta.
Samuti on oluline, et tervishoiuvõimud rakendaks koroonaviirusega võitlemiseks integreeritud lahendusi, mis hõlmaks inimeste tervise kaitset kõigul tasanditel, rõhutas Braithwaite.
Toimetaja: Mait Ots