Eesti koroonaäpp viiruspuhangu tõttu kiiremini ei valmi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroonaäpp
Koroonaäpp

Kuigi koroonaviirusesse nakatumine on Eestis taas tõusuteel, valmib kontaktsuse seiramist hõlbustav äpp siiski tähtaegselt, taasiseseisvumispäevaks, mitte varem.

Koroonaäpp aitab jälgida võimalikku kokkupuudet positiivse testi andnutega, kui viimased endast äpi kaudu teada annavad.

Ehkki lahti on läinud uus koroonapuhang, ei võimalda see äpi valmimist ja kasutajateni jõudmist kiirendada. Tegelikult on mobiilirakendus juba valmis, kuid läbib praegu testperioodi, kinnitab ERR-ile sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar. Koroonaäpi lahendust töötab välja ettevõtetest vabatahtlike konsortsium.

"Täna hommikul arutasime, kas on võimalik tuua tähtaega varasemaks, aga reaalselt hinnates seda turvatestidele kuluvat aega ning Apple'i ja Google'i ülevaatamise protsessi, siis pidasime vähetõenäoliseks, et suudaksime seda varem välja tuua," ütleb Killar.

Kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega, on olulisim tagada rakenduse turvalisus ja seal järeleandmisi ei tehta.

"Peame tagama, et inimeste andmed on turvatud ja midagi lekkima ei lähe. Seetõttu on turvatestide edukus väga oluline," põhjendab Killar.

Apple'i ja Google'i ülevaatamise protsess võtab nädala, enne kui internetihiiud rakenduse kasutajatele allalaadimiseks kättesaadavaks teevad. Nõnda saabki see kasutajatele kättesaadavaks alates 20. augustist.

Killar aga ei näe selles probleemi, et äpp kavandatust varem ei valmi.

"Olukord on kontrolli all, otsest kriisi ei ole. Terviseameti kontaktijälgimise süsteem töötab väga hästi, nad suudavad juhtumid kontrolli all hoida," põhjendab ta.

Mobiilirakendust nimetab Killar täiendavaks tööriistaks, mille abil sügisel tõenäoliselt paisuvat puhangut kergemini seirata ja kontrolli all hoida.

Koroonaäpi põhimõte on, et see on kõigile kasutajatele vabatahtlik ja täiesti anonüümne. Kasutajate kohta keskselt mingeid andmeid ei koguta.

Samuti on hoolitsetud selle eest, et äppi pahatahtlikult ära ei kasutataks.

"Kui inimene läheb oma koroonatesti tegema ja saab positiivse tulemuse, siis digiloo kaudu saab ta koodi, mille ta sisestab oma telefoni ja alles siis saab ta äpi kaudu märku anda, et on koroonapositiivne ja telefonid, mis on temaga kokku puutunud, saavad samuti selle signaali," selgitab Killar.

Kes digilugu.ee-d kasutada ei saa või ei oska, võivad positiivse proovi korral küsida koodi ka ise terviseametisse helistades.

Rakendus ei kogu ega talleta ei inimesi ega kohti, mistõttu inimene, kes saab teate, et tema läheduses on viibinud koroonapositiivne inimene, ei saa teada, kus ja kellega ta positiivse proovi andnutest kokku puutus. Küll aga peaks see andma inimesele tõuke oma tervist jälgida, rakendada eneseisolatsiooni ja minna vajadusel perearsti juurde proovi andma.

Koroonaäpi kasutamine on vabatahtlik nii positiivse proovi saanutele kui ka kõigile ülejäänutele, seega kindlasti ei liigu sealtkaudu absoluutne info viirusega lähikontaktis viibinute kohta. Küll aga tuleb märguanne lähikontakti kohta telefoni üksnes neile, kes rakenduse alla on laadinud.

Äpp jälgib ja annab märku üksnes nende koroonapositiivsetega kokkupuudete kohta, mis on kestnud üle 15 minuti ja lähemal kui kaks meetrit, nii nagu näeb ette rahvusvaheliselt välja kujunenud standard.

Killar rõhutab, et mobiilirakendus rõhub inimeste omavastutusele. Riikides, kus äppi keskselt juhitakse ja nakatunute infot kogutakse, on ka nende kasutus madalam kui anonüümsuse põhimõtet rakendavates riikides, kinnitab Killar.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: