Tartu Ülikool eemaldas oma kontolt Hiina-kriitilise artikli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1594272780000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / REUTERS

Tartu Ülikool eemaldas sotsiaalmeediast oma tudengite kirjutatud Hiina-kriitilise artikli, tegemist on tänavu juba teise sarnase juhtumiga.

Hongkongist pärit Tartu Ülikooli tudengid Litman Huang ja Aubrey Yung selgitasid arvamusloos, miks nende kodus protestitakse ning lahkasid eelkõige mai lõpus Hiinas heaks kiidetud julgeolekuseadust, mis tähendab režiimi kriitikutele Hongkongis veel tõsisemaid tagajärgi, kirjutab Eesti Päevaleht (EPL) neljapäeval.

Artikli eestikeelne versioon ilmus Postimehes, ingliskeelne ülikooli blogis ning ülikool jagas neid oma Facebooki lehel. Kuid mõni tund pärast avaldamist kadus artikkel ülikooli eestikeelselt Facebooki lehelt ning ülikooli töötaja põhjendas toona seda arvamusloo autoritele oma ülemuse korraldusega, kirjutas EPL.

Ülikooli filosoofia doktorant Litman Huang ütles "Aktuaalsele kaamerale", et inspiratsioon oma kodumaal toimuva kohta kirjutada tuli ülikooli toetusavaldusest Black Lives Matter protestidele.

Huangi sõnul jäid ülikooli põhjendused postituse eemaldamise kohta puudulikuks.

"Tegelikult me ei saanud palju selgitusi, peale selle, et ülikool soovib poliitikast eemale hoida. Kuna samal aastal juhtus sarnane asi, siis ehk see võib olla märk sellest, et Hiinal on mingi mõju ülikoolis või, teisisõnu, on raske ette kujutada, et Hiinal mõju ei ole," rääkis doktorant.

Ülikooli kommunikatsioonijuht Viivika Eljand-Kärp põhjendas artikli eemaldamist väitega, et ülikool ei osale välispoliitilistes debattides. Kuid EPL toob välja, et ülikool on samas toetanud mustanahaliste õiguste eest võitlevat liikumist Black Lives Matter (BLM) ning avaldanud sotsiaalmeedias viite artiklile, kus ülikooli teadurid lahkavad Venemaa mõjutustegevust Eestis ja mujal Euroopas.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles EPL-ile, et tema hinnangul on mõistlik, kui ülikool ei võta aktiivselt sõna teiste riikide sisepoliitilistes või teiste riikide vahelistes, Eestit mittepuudutavates küsimustes ning ta eitas, et ülikoolil on nimekiri riikidest millest võib kirjutada või millest ei või.

"Aktuaalsele kaamerale" ütles Aune Valk poleemikat tekitanud juhtumite kohta, et sõnavabadus ülikoolis ei ole kahtluse all, kuid tunnistas, et artikli eemaldamine oli viga.

"Tundus, et see ei ole mõistlik akadeemiline debatt, mida pidada. Me avaldame postitusi selgelt asjade kohta, mis seostuvad Eestiga, Tartuga, kõrgharidusega. Me ei torma ka kõikides Eesti sisepoliitilistes, seda enam kõikides välispoliitilistes nii-öelda ülikooli nimel sõna võtma. Aga see kindlasti ei tähenda seda, et me akadeemilist arvamuste paljusust ei toetaks," ütles Valk.

Põhjendades aga Venemaa ja BLM-teemalisi artikleid, vastas Valk: "On selge, et Venemaa infosõda puudutab ka Eestit ning mustanahaliste õigused ja rassism pole üksnes Ameerika sisepoliitika, vaid on oluline teema ka Eestis."

Vastates "Aktuaalse kaamera" küsimusele, kas Tartu ülikool üritab majanduslikel põhjustel Hiinaga häid suhteid hoida, ütles Valk, et tema teada pole ülikoolil Hiinaga seoses majanduslikke huvisid.

"Ütleme, et ülikooli tasandil sellist debatti, et meil oleks Hiina suhtes mingi oma poliitika, kuna meil on väga suured majanduslikud huvid, esiteks, ma ei tea, võib-olla ma eksin, aga ma ei tea, et meil oleks ülikoolil väga suured majanduslikud huvid Hiinaga või Hiina ettevõtetega seoses. Meil ei ole ka nii palju Hiina tudengeid, mille pärast tohutult peaks muretsema. Sellist selget Hiina-poliitikat ei ole," ütles ta.

Tänavu veebruaris sattus ülikool meedia tähelepanu alla seoses Eesti Ekspressis avaldatud artikliga, millest väideti, et ülikooli arendusprorektor Erik Puura keelas ülikooli lehel avaldada Huaweiga sõlmitud koostöölepet käsitlevat artiklit.

""Peale hea hariduse ei ole kuhugi kadunud ka ülikooli moraalse majaka roll," ütles ärimees ja Tartu Ülikooli vilistlane Tiit Pruuli saatesarjas "Rahvusülikooli sajand", mille järjekordset osa üleeile ETV ekraanil näidati, osundas EPL neljapäeval oma juhtkirjas.

Välispoliitika instituudi nooremteaduri, Hiina eksperdi Frank Jürise sõnul on oht, et korduvad juhtumid võivad muutuvad harjumuseks. Jüris ütles, et ülikool ei tohiks karta võtta sõna tundlikel teemadel.

"Akadeemia üks ülesandeid on olla kriitiline ja varustada ühiskonda teadmistega, aga need teadmised ei tohiks olla tingitud mingisugusest tsensuurist või mingisugustest majanduslikest läbikäimistest," ütles ta.

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael, Henry-Laur Allik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: