Usuühendused saavad riigilt kaks miljonit eurot abi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rene Suurkaev / ERR

Koroonakriisi järel toetab riik usuühendusi kahe miljoni euroga. Suuremat osa rahast taotletakse igapäevaste majandamiskulude katmiseks, kuid paljud ühendused soovivad abi ka selleks, et teenistusi tulevikus internetis näidata.

Aprillis teatas siseministeerium, et koroonakriisis hätta sattunud usulisi ühendusi võib riik toetada kuni kahe miljoni euroga. Nüüdseks on ministeeriumini jõudnud pea 2,2 miljoni euro eest taotlusi.

Raha küsisid kõik kirikute nõukogusse kuuluvad kirikuvalitsused. Näiteks Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) palub riigilt 560 000 eurot. Sellest suurem osa, üle 300 000 euro on mõeldud vaimulike palgakuludeks.

Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au ütles, et palju küsitakse toetust ka igapäevaste halduskulude katmiseks.

"Sellepärast, et kriisi ajal inimesed ei saanud näiteks jumalateenistusteks koguneda, annetused vähenesid, aga samas kommunaalmaksud tuli ju maksta," selgitas Au.

Riigilt saavad abi ka need kogudused, mis kirikute nõukogusse ei kuulu. 21 iseseisva koguduse seas on näiteks Eesti Juudiusu Kogudus ja kaks budistlikku kogudust. Abi küsivad ka usuliste ühendustega seotud mittetulundusühingud ja sihtasutused, teiste seas Päästearmee ning Lootuse küla.

Ilmo Au märkis, et paljud sotsiaaltööga tegelevad ühendused elavad sarnaselt kogudustele annetuste najal ja vajavad nüüd abi püsikulude katmiseks.

Samas näiteks Tartu Pereraadio sooviks korda teha oma pikselöögist halvatud Tallinna saatja.

Ilmo Au selgitas, et taotlus ei pea olema seotud otseselt möödunud eriolukorra või saamata jäänud tuluga, nii et Pereraadio võib oma taotlusele positiivset vastust loota.

"See läheb määruse punkti alla - infotehnoloogiliste lahenduste parendamine. Kui on mõni tehniline õnnetus juhtunud või taotleja tahab oma tehnilist võimekust, sealhulgas digivõimekust parandada, ka tuleviku vaates, sest me ei tea, kas selliseid kriise on veel tulemas, siis selline parendamine ja võimekuse kasv on igal juhul pikaajalise mõjuga," rääkis Au.

Ta märkis, et kümned kogudused viisid eriolukorra ajal oma teenistused inimesteni veebi teel. Nüüd soovivad paljud neist tehnilisi võimalusi parandada.

"Eriolukorra praktika näitas - paar vaimulikku rääkisid -, et vaatajate arv oli suurem kui teenistusel käijate hulk. Nii et võib prognoosida seda, et noorem põlvkond kasutab rohkem tehnilist võimekust," ütles Au.

Samas palutakse abi ka nende asjade jaoks, mille tarbeks siseministeeriumi meede mõeldud ei ole.

"Kõige markantsem näide, mis mul praegu meelde tuleb, on sõiduvahendi ostmine, et sellega inimeste seas kuulutustööd teha. See ei ole küll määruse eesmärk olnud," rääkis Au.

Ta ütles, et kui üsuühenduste toetamiseks mõeldud kahest miljonist eurost raha üle jääb, siis korraldab ministeerium uue taotlusvooru.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: