Eesti kirikud kerkivad suures osas eraannetuste toel

Foto: Priit Mürk/ERR

Eestis on kerkimas kolm kirikut, suures osas valmivad need eraannetuste toel.

"Ringvaade" käis vaatamas, kuidas edeneb Rakvere Karmeli kiriku, Saku kiriku ning Lootuse küla kiriku ehitus.

Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen kirjeldas, et kirikuhoonetesse tulevad nii jumalateenistuste saal, muu hulgas ka noorte ja laste ruumid. Kiriku juurde tuleb ka laululava.

Kotiesen rääkis, et kui viis aastat tagasi kiriku ehitamisega alustati, siis hinnati kogumaksumuseks 1,2 miljonit eurot. Praeguse hinnangu järgi läheb aga kirik maksma suurusjärgus 1,9 miljonit, millest 1,1 miljonit on koos.

"1,1 miljonit, mille oleme kokku korjanud, ongi puhtalt annetused. /.../ Kõige suurem panustaja on olnud meie oma kogudus, inimesed siit. Üle 600 000 on oma inimesed toonud ja pannud kokku," rääkis ta ja lisas, et näiteks välistoetajad on andnud 200 000, Eesti ettevõtjad 150 000 eurot. Samuti on annetanud teised kogudused ja veidi ka Rakvere linnavalitsus.

Puudu on veel umbes 800 000 eurot.

Sakusse, kus pole kunagi sakraalhoonet olnud, on samuti kirik kerkimas. Toomase koguduse õpetaja Magne Molster ütles, et mõte kirik ehitada on olnud üle 20 aasta.

Tegemist on omapärase kirikuga, sest see on ainus, mille katusel on Eestis valmistatud päikesepaneelid, mis juba ka hoonele energiat annavad.

Muu hulgas on kirikus noorte- ja lasteringi saal, rõdu, kantselei. "See on kogudusemaja ja kirik ühes hoones," ütles Molster.

Kirik saab ka tornikella. "See on olnud meie soov. Paljude kohalike soov ka, et kirik oleks tõesti sakraalhoone, et katus oleks kõrge ja oleks torn. Eriti eakad küsivad, millal kellad tulevad. See on nende jaoks tähtis," rääkis Molster.

Kirikuehitus läheb maksma veidi vähem kui 1,1 miljonit eurot. Molstri sõnul on raha saadud paljudest erinevatest kohtadest.

"EELK konsistoorium eraldas 300 000 kompensatsioonirahast, mida nad said Niguliste kirikust ja teistest konfiskeeritud hoonetest tagasi riigilt. Üksikannetajatelt on tulnud 128 000, ärisektorist 59 000, avalikust sektorist 5100, EELK-st 340 000," rääkis Molster, lisades, et ka välismaistelt kogudustelt on suur summa saadud.

Kokku on kirik kogunud 842 810 eurot. "Alustades oli vähem kui pool rahast koos. Ehitama hakates tulid annetajad juurde," lisas õpetaja.

Sakust 35 kilomeetri kaugusele Lootuse külla on samuti plaanis kirik ehitada. Lootuse küla rajaja, piiskop Märt Vähi ütles, et raha kiriku ehitamiseks praegu pole, kuid plaanid ja ehitusload on olemas.

Ta selgitas, et lisaks kirikule tuleb plaanitavasse hoonesse muu seas spordisaal, söögisaal, kontserdisaal.

Vähi sõnul soovib ta kiriku ehituseks raha korjata samuti eraannetajatelt nii Eestist kui ka välismaalt. "Igalt poolt, kust saan. Siin taga pole eurorahasid, vaid inimesed, kes annetavad," ütles ta.

Tema sõnul pole ta ka riigilt abi saanud. "Kõik kiidavad, et see on hea mõte, aga raha on juba teine asi. Esmalt tuleb minu oma rahakott," ütles Vähi ja lisas, et ta on kogu oma raha Lootuse külale annetanud.

Vähi hinnangul läheb kirik maksma kokku umbes kaks-kolm miljonit eurot. Kiriku ehitavad Lootuse küla elanikud. Kui palgata ehitusfirma, siis läheks kirik Vähi sõnul maksma kaks korda rohkem.

"Teeme pisihaaval kõik oma jõududega. Lootuse külas on kõik endised alkohoolikud ja narkomaanid, aga uskumatu, mida need mehed oskavad teha," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: