Kaitseministeerium ei nõustu eelnõu ettepanekuga võrdsustada reservi arvatud isik riigikaitselisel ameti- ja töökohal oleva isikuga. Selle kohaselt vabastataks isik ühtlasi kaitseväekohustuse ja riigikaitselise töökohustuse täitmisest, mis tähendaks suuremat panust sisejulgeolekule riigikaitse asemel.

Sama tulemi valguses ei nõustu kaitseministeerium riigikaitselise töökohustusega isiku kriisireservi arvamisega, mis tekitab küsimuse, kas isik peaks esmalt alluma teenistus- ja töösuhetele või vabatahtlikule tegevusele.

Dokumendi kohaselt jääb kaitseministeeriumi hinnangul selgusetuks ka kriisireservi suurus ja koosseis ning liialt laialdane kasutamine.

"Eelnõu kohaselt võib kriisireservi arvatud isik osaleda kõigi PPA ülesannete täitmisel /.../. Kaitseministeerium on VTK (väljatöötamise kavatsus) kooskõlastamisel selgelt väljendanud, et kriisireserv ei saa olla meede PPA tööjõu puuduse lahendamiseks mistahes olukorras."

"Minu arust ei ole tegu niisuguse väikese struktuurse sammuga. See reserv on ikkagi üksus, ta tõenäoliselt on suhteliselt suur üksus ja tema puhul me peame väga täpselt teadma, millega ta tegutseb," kommenteeris kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) "Aktuaalsele kaamerale".

Nii liialt laialdane kriisireservi rakendamine kui selle kasutamise ajalise piirangu ja etteteatamise tähtaja puudumine eelnõus mõjutab ministeeriumi hinnangul oluliselt töösuhteid — isiku krsiisireservi arvamisel vabastatakse ta töökohustustest teadmata ajal ja teadmata ajaks.

Kaitseministeerium on ära märkinud jätkuva toetuse eesmärgile luua võimalus isikute kaasamiseks erandlikes olukordades konkreetsete PPA ülesannete täitmisesse.

Samas loodava kriisireservi eesmärk, ülesehitus ning kriisireservi kuuluvate isikute õigused ja kohustused peavad olema selged ning mitte kahjustama sõjalist riigikaitset või muude avaliku võimu toimimiseks vajalike ülesannete korraldamist, planeerimist ja ellu viimist.

Luige hinnangul võiks jätkuda PPA ja kaitseliitlaste koostöö

Siseminister Mart Helme ütles "Aktuaalsele kaamerale", et paljudes riikides on sõjaväe kõrval olemas ka sisekaitseüksused. Ta märkis, et tegu pole enneolematu organisatsiooni moodustamisega.

"Kui kaitseväel on Kaitseliit, siis siseministeeriumil on abipolitseinikud politseiametile taustajõuks ja lisajõuks. Jätta siin muljet, et toimuks midagi illegaalset ja enneolematut, ei ole adekvaatne," rääkis Helme.

Jüri Luik tõi näite hiljutisest koroonakriisi ajast, kui koos tegutsesid Kaitseliit ning politsei- ja piirivalveamet ning see koostöö oli edukas. Luik ütles, et Kaitseliidus on 16 000 liiget ja tema hinnangul võiksid kriisireservi moodustamise asemel jätkuda pigem kaitseliitlaste ja PPA koostöö.

"Kaitseliit on Eesti tingimustes väga suur organisatsioon ja ega neid vabatahtlikke, kes oleks nõus igapäevaselt treenima relva kandmist ja selliste ülesannete täitmist, ei ole meil lõputult. Minu meelest Kaitseliit demonstreeris just selle kriis korral, kuivõrd hästi töötatakse koos PPA-ga," rääkis Luik.

Mart Helme tõi näite 2007. aasta kevade pronksiöö sündmustest, kui võeti kindel seisukoht, et kaitseväge ja Kaitseliitu rahutuste ajal tänavale ei tooda.

"See on väga õpetlik. Laigulisi me sisekriiside puhul tänavale ei too. Esiteks pole neil väljaõpet, teiseks pole neil varustust ja kolmandaks on see käsitletav kui sõjaseisukorra tekitamine. Ja nende kasutamine kriiside ajal tähendab pika ja kohmaka käsuahela käivitamist. /.../ Need asjad ei ole nii mustvalged nagu kaitseministeerium püüab praegu selles olukorras avalikkusele muljet jätta," kommenteeris Helme.

Luige sõnul peab olema selge, kes annab näiteks käsu kriisireservi käivitamiseks.

"Kindlasti on PPA-l olemas ülesandeid, mille puhul on kriisireserv hädavajalik, aga siis peaks olema selge, mis need ülesanded on, sest me ei saa öelda, et see reserv käivitatakse üldise kriisi korral. Me peaksime katsuma väga selgelt formuleerida, kus need mehed ja naised saaksid PPA-le abiks olla," rääkis Luik.

Siseminister ütles, et kriisireservi võiks aastas valida ja koolitada umbes 300 inimest ning kandidaate on juba leitud.

"Meie väljavalimise kriteerium on just see, et me tahame maksimaalsel määral inimesi, kes ei oleks juba hõivatud või kohustatud sõjaseisukorra puhul minema riiki kaitsma. Me tahame neid inimesi, kes on valged lehed. Nende leidmine ei ole kerge," selgitas Helme.