Helme kaitses kriisireservi: kaitseliitlased ei saa hakkama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: PPA

Siseminister Mart Helme ütles, et kaitseliit on "tore ja vajalik organisatsioon", aga sellel on kaitse-, mitte sisejulgeoleku tagamise ülesanded, ning seda peaks meeles pidama ka kaitseminister, kui ta siseministri plaane kritiseerib.

Viimastel päevadel on taas kõneainet pakkunud siseministeeriumi plaan luua politsei- ja piirivalveameti (PPA) kriisireserv, mille jaoks plaanib ministeerium välja koolitada nelja aastaga kuni 1200 inimest.

Kaitseministeerium jättis eelmisel nädalal kooskõlastamata niinimetatud kriisireservi eelnõu, sest nende hinnangul pole nende seisukohtadega arvestatud.

"Minu arust ei ole tegu väikese struktuurse sammuga. See reserv on ikkagi üksus, ta tõenäoliselt on suhteliselt suur üksus ja tema puhul me peame väga täpselt teadma, millega ta tegutseb," kommenteeris kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) "Aktuaalsele kaamerale". Luik seadis kriisireservi loomise mõttekuse kahtluse alla, märkides, et koroonakriisi ajal sai hakkama kaitseliidu ja PPA koostööga.

Siseminister Mart Helme märkis teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis+", et kaitseliitlastel pole eriolukorras toimetamiseks vajalikke oskusi ega varustust.

"Kui me kujutame ette, et me paneme kõigi elutähtsate objektide kaitseks välja politseinikud ja kaitseliitlased, siis politseinikud saavad hästi hakkama, aga kaitseliitlased ei saa, sest neil ei ole vastavaid teadmisi, väljaõpet, vastavat varustust, vastavaid lepinguid isegi mitte," lausus siseminister.

Helme nimetas sisekaitsereservi kolm peamist ülesannet: vajadusel piiri kaitsmine, objektikaitse ja massirahutuste ohjamine. "Need on asjad, millega üks kaitseliitlane, kes tuleb üheks päevaks töölt ära, ei saa hakkama. Ma tean, et kaitseministeerium räägib, et kaitseliit võib kõiki neid ülesandeid täita, aga fakt on see, et kaitseliidu liikmed on esiteks vabatahtlikud ja teiseks maksime me neile (eriolukorra ajal) kõikide abiülesannete täitmise eest päris korraliku summa. Kaitseliidu ülemüstifitseerimine – see on lihtsalt kohatu," ütles Helme, ja lisas, et siseministeeriumi arvutuste järgi on sisekaitsereservüksus riigi jaoks "palju ökonoomsem".

Helme ütles, et kaitseliit on "tore ja vajalik organisatsioon", aga sellel on kaitse-, mitte sisejulgeoleku tagamise ülesanded, ning seda peaks meeles pidama ka kaitseminister.

Helme kritiseeris Luige märkust, et kriisireservi kokkukutsumise õigus ei peaks jääma PPA juhile, vaid pigem peaks seee õigus jääma kõrgemale tasandile, siseministrile või valitsusele. "See on täiesti ebaadekvaatne jutt. Koroonakriisi ajal oli mul kaitseliidu kasutamiseks vaja kaitseministri nõusolekut ja allkirja, presidendi nõusolekut ja allkirja. Selle asemel, et oleksime asja ära teinud mõne tunniga, oli meil vaja paar päeva," lausus ta.

Luik omalt poolt kritiseeris siseministeeriumi eelnõus esitatud plaani vabastada kriisireservi liikmed kaitseväe kohustusest, sealhulgas kordusõppustest ja mobilisatsioonist. Helme sõnul on see vajalik kiireks reageerimiseks. "Kujutame ette, et mehed viiakse nädalaks soodesse ja metsadesse sumpama ja müttama, aga samal ajal meil tõstab meil potentsiaalne vaenlane jalule viienda kolonni või rohelised mehikesed ja siis tuleb mehi kuskilt metsadest hakata taga ajama, et siin on palju pakilisem olukord kui metsas paukpadrunitega lastes," kirjeldas Helme.

Helme möönis, et resservüksuse kokkukutsuja üle veel arutatakse ning see õigus ei pea ilmtingimata jääma PPA juhile. "Siin me saame kindlasti diskuteerida, aga kindlasti ei saa seda ajada keeruliseks, tohutult aega nõudvaks bürokraatlikuks protsessiks. See lõhnab kahtlustuse järele, et keegi hakkab meil siin riigipööret korraldama. Samamoodi ma võin öelda kaitseministri kohta, ükskõik mis nime ta kannab – et mina ei ole küll nõus, et kaitseminister annab käsu kaitseliidu rakendamiseks, sest et järsku ta annab käsu, mis ohustab meie põhiseaduslikku korda, ja ai-ai, mis siis küll saab. Ärme nii paranoilised oleme," rääkis Helme.

Helme sõnul on ta kindel, et valitsuses vaieldakse kaitseminister Luigega "teemad selgeks".

"Kaitseministeeriumi poolt näen ma lihtsalt väga rumalat ja lühinägelikku ametkondlikku armukadedust ja Isamaa puhul näen ma poliitilist armukadedust – jälle see EKRE võttis ja teeb midagi, mis tegelikult kuulub meile, kes neil lubas," märkis Helme.

Toimetaja: Madis Hindre, Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: