Reformierakond teeb ettepaneku lisada kriisireservi üle 42 miljoni euro ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1586341920000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Reformierakonna juht Kaja Kallas ja varasem rahandusminister Maris Lauri tutvustasid erakonna muudatusettepanekuid lisaeelarvesse ja sellega seonduvatesse seadustesse, mille partei kolmapäeval riigikogu menetlusse annab.

Kaja Kallas ja Maris Lauri rõhutasid pressikonverentsil, et praegu on oluline tegeleda pakiliste valdkondadega, mis kriisi tõttu enim abi vajavad. Eelkõige tuleks rohkem raha eraldada nii haige- kui ka töötukassale. Lisaks on Reformierakonna sõnul oluline toetada väikeettevõtjaid ja turismisektorit.

Erakond tegi ettepaneku luua KredExisse meede, mis toetaks mikro- ja väikeettevõtjaid ning FIE-sid lühiajaliste laenudega. Seetõttu tuleks ära jätta aktsiisilangetused ning suunata sealt 35 miljonit EAS-i mikro- ja väikeettevõtete ning turismisektori toetusmeetmete mahu kahekordistamiseks.

Koalitsioon on otsustanud aga aktsiiside langetamise kasuks. "Kindlasti koalitsioon on täna kokku leppinud, et kaheks aastaks me kütuse-, gaasi- ja elektriaktsiise langetame, et toetada selle läbi nii Eestimaa inimesi kui ka meie ettevõtjaid, et oleks kriisi ajal ja kriisist väljudes meil sisendid nii madalad kui vähegi võimalik," selgitas riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Isamaa liige Aivar Kokk "Aktuaalsele kaamerale".

Maaelu sihtasutusele mõeldud 200 miljonist eurost tuleks Reformierakonna arvates 140 miljonit ümber tõsta Kredexi meetmetesse. Maakapitali loomine ei ole erakonna arvates kriisimeede.

Kaja Kallas ütles, et eraldi raha peaks minema Saaremaale regionaalse šoki leevendamiseks ning tuleb aidata ka Ida-Virumaad, kus olukord võib hullemaks muutuda.

Kokku tuleks erakonna arvates COVID-19 kriisireservi suurendada 42,1 miljoni euro väärtuses.

Mõlemad poliitikud kinnitasid, et oluline oleks ka valitsussektoris kärped läbi viia. Lauri sõnul on ebõiglane, kui kohaliku omavalitsuse tasandil kärpeid läbi viiakse, kuid keskvalitususes sellega ei tegeleta.

Reformierakond ei pea õigeks teise pensionisamba maksete peatamist. Kallase sõnul tuleb silmas pidada, et eelmise kriisi ajal oli risk Eesti krooni tõttu, mida võidi devalveerida, kuid praegu enam sellist ohtu ei ole. Praegu on Eestil võimalik pääseda ligi laenurahale, rõhutas Kallas.

Kuna palju ettevõtteid võib lisaeelarvega toetusi saada, on opositsioonipoliitikute meelest oluline tagada läbipaistvus. Seega tuleks need ettevõtted ja toetused avalikustada.

Valitsus peab erakonna sõnul tegema igakuise ülevaate eriolukorra lahendamiseks ja selle mõju leevendamiseks kasutatud vahenditest nii riigikogu rahanduskomisjonile kui riigieelarve kontrolli erikomisjonile.

15. maiks peaks Reformierakonna arvates valitsus komisjonidele esitama 2020. aasta riigieelarve kulude vähendamise ettepanekud, mis on kooskõlas eelarve tulude vähendamisega. Lisaks ettevõtete ja töökohtade säilitamise toetusmeetmete kava koos riigi võlakirjade programmiga. Ning viimaks põhimõtted, milles kajastuvad srateegilistele ettevõtetele laenude andmine ning osaluste või hübriidinstrumentide omandamine.

SDE tahab suuremat toetust peredele

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) soovib näiteks anda 20 miljonit eurot töötukassale, et laiendada palgatoetuse maksmist. Samuti tahavad nad toetada peresid 500 euroga lapse kohta.

"Peredel, kellel on koolis käivad lapsed, on üks suur mure see, et on väga kiiresti olnud vaja üle minna koduõppele ja sellega seoses on elukorraldus muutunud, on tulnud teha lisakulutusi," selgitas SDE liige Raimond Kaljulaid "Aktuaalsele kaamerale".

Rahanduskomisjoni esimees, Isamaa liige Aivar Kokk ütles, et muudatusettepanekuid arutatakse rahanduskomisjoni koosolekul.

Lisaeelarve teine lugemine on esmaspäeval.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Grete-Liina Roosve, Anne Raiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: