Helme ütles reedesel pressikonverentsil, et kriisireservi loomine on oluline eelkõige siseturvalisuse tagamise juures.

"Eestis on umbes 1100 abipolitseinikku, 450 nendest on kaitseliitlased, see tähendab seda, et sõja- või mobilisatsiooniolukorras need inimesed lähevad ära," ütles Helme ja selgitas, et läbi kriisireservi koolitataks nelja aasta jooksul välja veel lisaks 1200 abipolitseinikku.

Helme toonitas, et oluline on PPA ja Kaitseliidu omavahelise sünergia loomine ning koostöö tegemine näiteks varustuse jagamisel. Samas ei saa asutused Helme sõnul hakata võtma üle teineteise funktsioone.

"Me ei saada kaitseliitlasi tänavale pikkade püssidega ja automaatidega inimesi laiali ajama ja tapma, see on absurd ju," ütles Helme massirahutuste kohta, tuues võrdlusi pronksiööga. Ta lisas, et näiteks märulipolitsei ja kaitseväelaste sisuline väljaõpe on kaks täiesti eri asja.

Kaitseministeeriumi märkuste ja ettepanekute kohta ütles Helme, et need on praegu arutlusel ja ta usub, et asjale leitakse ühine lahendus. Siseminister lisas, et nelja aasta jooksul maksaks kriisireservi loomine kokku 20 miljonit eurot.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Jaanis Otsla ütles, et praegu tsiviilkriiside puhul lisajõude vaja pole, kuid olukord läheb probleemseks, kui kuulutatakse välja mobilisatsioon või sõjaolukord.

"See, milleks me täna valmistume, /---/ on ennekõike avaliku korra tagamine, et samaaegselt, kui riik valmistub sõjaks, ei oleks tänavatel röövimisi ja tapmisi," selgitas Otsla.

Helme selgitas, et oluline on just spetsialiseerumine ja väljaõpe, et erinevates kriisiolukordades oleksid vastava koolituse saanud inimesed, kes teaksid, kuidas toimida.

Helme rõhutas korduvalt, et kriisireservi loomise idee on siseministeeriumis juba ammu laual ning tema polnud selle algatajaks.

"Mart Helme on see instrument, mis aitab neid asju praegu ellu viia ja võitleb selle nimel, et need asjad tööle hakkaksid," ütles siseminister.

Jüri Luik: uute struktuuride loomisel ei tohi kahjustada senist reservarmee süsteemi

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et Eesti on väike riik ja vabatahtlike reserv pole ammendamatu.

"Tihti võrreldakse neis aruteludes Kaitseliidu vabatahtlikke professionaalsete politseinikega. See võrdlus pole täpne, kriisireservi puhul on jutt ikka vabatahtlikkest, keda tuleb pidevalt koolitada, õppusi korraldada, varustada," sõnas Luik.

Luige sõnul ei tohi PPA vabatahtlike reservi loomine kahjustada riigi sõjalise kaitse korraldamist.

"Eestil on reservarmee, mistõttu on oluline, et kaitsevägi saaks kriisi korral rakendada koheselt kõiki kaitseväelasi ja reservväelasi. Praeguse eelnõu järgi vabastab kriisireservi kuulumine kaitseväekohustuse täitmisest. Kui on soov kaasata inimesi, kellel riigikaitselisi kohustusi pole, siis tuleb nii öelda," ütles kaitseminister.

Luik lisas, et Kaitseliidu õiguslik raamistik, kogemused ja olemasolev väljaõpe, varustus ning varasem koostöö PPA-ga võimaldavad organisatsiooni kasutada üle Eesti nii sõjaliste ülesannete täitmiseks kui tsiviilkriiside lahendamiseks.

Ministri sõnul pole aurkas juba loodut kõrvale heita ning talle jäävad arusaamatuks uue kriisireservi ülesanded.

"Igasugune rünnak, kaasa arvatud hübriidrünnak Eesti riigi vastu on sõjategevus ja see on kaitseväe tõrjuda. Seda ka juhul, kui ründavad n-ö rohelised mehikesed, kes pole ju tegelikult mingid mehikesed, vaid naaberriigi sõjaväe eriüksused," ütles Luik.

Pevkur: kasutada tuleks juba toimivaid üksusi

Opositsioonipoliitiku, reformierakondlase Hanno Pevkuri sõnul on abipolitseinike lisarahastamine teretulnud, küll aga ei ole tema arust piisavalt läbi mõeldud, kust leitakse inimesed, kes on nõus järjepidevalt panustama väljaõppesse.

"Selle eeldus on, et lisaks sellele, et meil on olemas struktuur, väljaõpe ja varustus, peab see olema püsiv. Ei saa olla niimoodi, et me teeme ühe korra sellise hoogtöö korras varustuse ja väljaõppe ära ja siis arvame, et see on toimiv reserv. Ei, ka Kaitseliit õpib kogu aeg ja abipolitseinikud õpivad kogu aeg. Tasub kasutada neid toimivaid üksusi ja toimivaid struktuure, mis meil on, mitte leiutada midagi, millest praegu keegi täpselt aru ei saa," kommenteeris Pevkur "Aktuaalsele kaamerale".