Ministeeriumid on leidnud PPA kriisireservi loomises võimaliku kompromissi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Sõdurid Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Siseministeerium ja kaitseministeerium kaaluvad kompromissi, mille järgi võiks politsei- ja piirivalveameti kriisireservi määratud inimese kutsuda küll kaitseväe õppekogunemistele, aga siis, kui kriis lõpuks kätte jõuab, saaks temast koosseisuväline politseiametnik, keda mobiliseerida ei saaks.

Abipolitseinike taktikalisi rühmi õpetatakse välja juba mõnda aega. Aga politsei- ja piirivalveameti kriisireservi loomiseks on tarvis seadust muuta ja vastav eelnõu põrkab ministeeriumide vahel juba kaheksandat kuud.

Siseministeerium ja kaitseministeerium arutavad endiselt, kuidas tagada, et kriisireserv kaitseväe reservist kedagi ära ei võtaks või vastupidi, et mobilisatsiooni korral ei avastaks politsei, et pool nende kriisireservist peab rindele minema.

Detsembris astus siseministeerium suure sammu kompromissi suunas ja lubas, et kriisireservi ei nimetata neid, kellele kaitsevägi on määranud sõjaaja ametikoha. Ehk 24 000 potentsiaalset võitlejat jääks kindlasti kaitseväe käsutusse. Nemad teavad juba täna, missuguses üksuses ja missuguse relva taga nad sõja ajal teenivad ning neid kriisireservi ei oodataks.

Samas on Eestis üle 200 000 kaitseväekohuslase. Nende hulgas on suurem osa 17- kuni 60-aastastest meestest, kelle riik võib soovi ja vajaduse korral rindele saata. Eesti kaitseväes on väljaõppe saanud umbes 65 000 inimest.

Niisiis ükskõik, kes PPA kriisireservi võetakse, alati on võimalik, et mõnda neist vajab ühel hetkel kaitsevägi. Siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse nõunik Toomas Malva ütles, et kriisireservi püütakse siiski värvata inimesi, kes pole riigikaitsesse üldse kaasatud.

"Kelleks on vanemad meesterahvad või naised, kes täna ei ole üldse planeeritud kuhugi. Me usume, et nad meie ülesandeid suudaksid täita, on see siis objektivalve või piirivalve," rääkis Malva. "Objektivalve on ressursimahukas ülesanne, tõenäoliselt me saaksime neid sinna rakendada," lisas ta.

Siiski, igaks juhuks oli detsembrikuises eelnõus kirjas, et kui inimene juba kriisireservi võetakse, oleksid tal samad õigused, mis neil, kes töötavad riigikaitselise töökohustusega ametikohal. Niisugusel ametikohal olijad ei pea kaitseväe mobilisatsioonikutsele vastama.

"Meile ja nendele inimestele, kes kriisireservi võetakse, annaks see selge teadmise, et neid ei planeerita kuskile sõjalise kaitse ülesannetele," selgitas Malva.

14. jaanuaril teatas toonane kaitseminister Jüri Luik, et tema niisugust lahendust ei toeta. "Meie seisukoht on pigem see, et vabatahtlik kuuluvus ei saa piirata sõjalist riigikaitset," selgitas kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski.

Rannaveski ei mõista, miks peaks kriisireservis ootavale inimesele andma Eesti mõistes üsna erakordse staatuse. Õigemini pole see riigikaitseline ametikoht nii erakordne midagi - näiteks maksu- ja tolliametis on riigikaitseliselt olulised kuni 80 protsenti teenistuskohtadest, Viru vanglas kuni 87 protsenti teenistuskohtadest.

Aga seal töötavad inimesed pidevalt samal ametikohal, selgitas Rannaveski. Vabatahtlikult kuskil nimekirjas kriisi ootamine on Rannaveski hinnangul hoopis midagi muud. "See hägustab riigikaitseliselt olulise ametikoha mõistet," selgitas ta.

Nüüdseks on kaitseministeerium välja tulnud omapoolse kompromissiga. Selle järgi poleks kriisireservi liikmetel mingeid eriõigusi kuni hetkeni, mil kriis käes on ja politsei nad päriselt rivvi kutsub.

"Kriisi hetkel tuleks võtta need isikud politsei teenistusse koosseisuvälisteks politseiametnikeks ja siis on nad täitmas oma riigikaitselise ametikoha tööülesandeid," selgitas Rannaveski.

Toomas Malva ütles, et põhimõtteliselt oleks siseministeerium niisuguse kompromissiga päri. Aga teisalt võib see omajagu segadust tekitada. Seda eriti olukorras, kui lühikese aja jooksul otsustab inimese enda ridadesse kutsuda nii politsei kui ka kaitsevägi.

"See tähendab, et kaitsevägi vaatab, et inimene ei ole riigikaitselises ametikohas ja hakkab temaga arvestama, aga meie samas kutsume ta enda juurde," rääkis Malva. "Sisuliselt võib seda kirjeldada nii, et me värbame mõne kaitseväelase endale politsei- ja piirivalveametisse tööle," ütles Malva.

Malva näeb ohtu, et lõpuks sõltub inimese saatus sellest, kumb jõuab ta kriisi ajal enne oma ridadesse kutsuda – kas kaitsevägi või politsei. Anu Rannaveski hinnangul see mure põhjendatud pole. Niikuinii jääks lõplik sõna kaitseväele ehk kui inimene ikkagi määratakse sõjaaja ametikohale, siis peatub tema osalus kriisireservis.

"Siis ta tuleb oma kaitseväe kohustust täitma," ütles Rannaveski.

Ehkki niisuguse kompromissiga on rahul kaitseministeerium ja parema puudumisel ka siseministeerium, jätkuvad arutelud ilmselt veel mõnda aega.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: