Poola ajaleht: Varssavi näeb Leedus põhiliitlast EL-i sanktsioonide tõrjumisel
Poola juhtkond peab Leedut oma põhiliitlaseks Euroopa Liidu võimalike sanktsioonide tõrjumisel, kirjutas Poola suurim päevaleht Rzeczpospolita.
"See oli Leedu valitsus eesotsas peaminister Saulius Skvernelisega, mis oli Ungari peaministri Viktor Orbani kõrval esimene, kes teatas, et ei ole valmis toetama artikkel 7 menetluse algatamist Poola suhtes," vahendas Leedu ringhääling lehe välispoliitikatoimetajat Jerzy Haszczynskit. "Teised riigid järgisid Leedu eeskuju ja siiani pole 4/5-list enamust sanktsiooniprotseduuri käivitamiseks saavutatud," lisas ta.
Euroopa Liidu aluslepingute järgset artikkel 7 menetlust alustatakse liikmesriigi suhtes, mis hälbib õigusriigi nõuetest. Poola valitsev Õiguse ja Õigluse partei (PiS) partei ning nende toetatav president Andrzej Duda, kes pühapäeval valimistel teise ametiaja võitis, on süüdistuste all, et nad survestavad õigusriigi struktuure, vähendavad kohtusüsteemi ja ajakirjanduse sõltumatust ning ohustavad vähemuste õigusi Poolas.
"PiS ja Duda on kahtlemata Leedule tänulikud," märkis Haszczyński.
"Leedu oli ja on president Duda jaoks väga oluline riik, kuna see on oluline PiS-i jaoks, mida Duda esindab. PiS-i poliitilises progammis nimetatakse Leedut strateegiliseks partneriks," rääkis Haszczyński uudisteagentuurile BNS.
"Isegi veel rohkem - PiS peab Leedut Poola jaoks tähtsuselt kolmandaks riigiks Euroopas ja teiseks Euroopa Liidus. Esimene on Ühendkuningriik ja teine Saksamaa," lisas ta.
Haszczyński hinnangul peab Duda Leedu presidenti Gitanas Nausėdat oma isiklikuks liitlaseks, kuna viimane on teinud mitu Poola jaoks olulist žesti. Näiteks loobus ta osalemast Jeruusalemmas jaanuaris peetud Auschwitzi koonduslaagi vabastamise aastapäeva mälestusüritusel, mis pakkus Vene presidendile Vladimir Putinile tribüüni oma nägemuse esitamiseks maailma ajaloost.
Poola ajakirjaniku hinnangul peaksid kahe maa presidendid jätkama Venemaa valeinfo ja propaganda tõrjumist ning püüdma kindlustada seda, et Poolasse ja Balti riikidesse jääks USA ja Lääne-Euroopa riikide väed.
Toimetaja: Mait Ots