Tsahkna: Euroopa Liidus kaalutakse Ungari hääleõiguse peatamist

Euroopa Liidus võib käivituda protsess Ungari boikoteerimiseks ja isegi hääleõiguse peatamiseks, kuna riigi peaminister Viktor Orban ajab välispoliitikat, mis kaldub kõrvale riikide ühispositsioonist, ütles välisminister Margus Tsahkna.
"See on täna kahjuks normaalsus. Praegu küpseb see plaan ja juba on tegelikult praktikas näha, et Ungari eesistumise ajal toimuvatele nendele mitteametlikele kohtumistele enam ministri tasemel väga paljud riigid ei lähe," rääkis Tsahkna teisipäeval "Vikerhommikus".
Tema sõnul on tal selle pärast kahju, aga Euroopa Liit ei saa aktsepteerida seda, mida Orban teeb: "Ehk siis absoluutselt ilma igasuguse volituse ja mandaadita käib ja esindab nii-öelda jutumärkides Euroopa Liitu [Vene liidri Vladimir] Putini juures, Hiinas, kus iganes ja käib välja meie nimel rahuplaane, mis on nii-öelda Moskva rahuplaanid."
"Ja teine on see, et ma arvan, et see ei jää ainult selliseks taseme madaldamiseks kohtumistel, vaid ma ei välista, et käivituvad palju tõsisemad protsessid Ungari suhtes, mis puudutavad eesistumist, aga mis võivad puudutada tegelikult ka nende hääleõiguse peatamist. Ehk siis tegelikult ollakse marus, niimoodi ei tehta," ütles Tsahkna.
Väljaanne EurActiv kirjutas esmaspäeval, et Euroopa Komisjoni volinikel on palutud mitte sõita Euroopa Liidu praeguse eesistujamaa Ungari korraldatavatele mitteametlikele nõukogudele Ungaris ning samuti jätab komisjon ära oma tavapärase ühisvisiidi eesistumist alustavasse riiki.
EurActivi teatel on juba rida riike, sealhulgas Eesti, Läti ja Leedu, otsustanud, et ei saada oma ministreid Ungari korraldatavatele mitteametlikele nõukogudele.
Väljaanne Politico kirjutas aga, et EL-i välispoliitikajuht Josep Borrel püüab nurjata Ungari korraldatava välisministrite kohtumise augusti lõpus Budapestis, kutsudes täpselt samaks ajaks kokku Euroopa Liidu välissuhete nõukogu, kus peaks osalema liikmesriikide ministrid.
Liikmesriigilt hääleõiguse äravõtmist Euroopa Liidu Nõukogus käsitleb EL-i aluslepingu artikkel 7. Euroopa Parlament hääletas juba 2018. aastal kahekolmandikulise enamusega Ungari suhtes artikkel 7 menetluse esimese etapi käivitamise poolt, kuid menetluse peavad algatama liikmesriigid selle poolt üksmeelselt hääletades, aga sellist otsust ei ole sündinud. Seni toetas Ungarit konservatiivse Õiguse ja Õigluse partei juhitud Poola, kuid see kaotas hiljutised valimised ning nüüd on riigis võimul Euroopa-meelse Donald Tuski juhitud valitsus.
Samuti hoidis Euroopa Komisjon kinni Ungarile EL-i eelarvest eraldatud raha väljamaksmist, viidates õigusriigi probleemidele, mis võimaldaks eurorahade väärkasutamist, kuid on nüüdseks saavutanud Budapestiga kokkuleppe.
Toimetaja: Mait Ots