Briti parlamendisaadikud nõuavad valitsuselt Vene sekkumiste uurimist
Briti valitsus peab korralikult uurima Venemaa sekkumist 2016. aasta Brexiti-referendumisse, sest ta ei ole tõenditest hoolimata seda seni teinud, ütlevad teisipäeval avaldatud parlamendi alamkoja uurimisraporti koostajad.
"Venemaa sekkumist referendumisse oleks tulnud hinnata. Ja seda tuleb teha nüüd, ja selle uurimise tulemused peab avalikkusele teatavaks tegema," ütles parlamendi luure- ja julgeolekukomisjoni liige Kevan Jones. "Me ei näinud tõendeid, kuna tõendeid ei ole ja keegi valitsusest ei ole isegi esitanud küsimusi, mida oleks pidanud küsima," lisas leiboristliku partei saadik Jones.
Juba mitu kuud tagasi valminud Briti alamkoja raporti avalikustamisel selgus, et Venemaa püüdis mõjutada 2014. aastal peetud Šotimaa iseseisvusreferendumi tulemusi, kus šotlased eraldumise tagasi lükkasid. Kuid parlamendi luure- ja julgeolekukomisjon tunnistas, et ei suutnud kindlaks teha, kas Venemaa püüdis mõjutada ka EL-i liikmesuse üle peetud rahvahääletust. Kui komisjon küsis selle kohta tõendeid, said nad Briti siseluure agentuurilt MI5 ainult kuus rida teksti.
Jonesi sõnul ei saadud tõendeid sellepärast, et valitsus "vältis aktiivselt küsimustele vastamist".
"Põhipunkt on see, et nad isegi ei ole küsinud seda küsimust ja see on raporti tuum," ütles Šoti Rahvuspartei liige Stewart Hosie.
"Komisjon leiab, et Suurbritannia luurekogukond peaks koostama analoogse hinnangu Venemaa võimalikule sekkumisele EL-i referendumisse ja avaldama selle salastamata kokkuvõtte," öeldakse rohkem kui aasta tagasi koostatud ja seni salajas hoitud aruandes.
Kriitikud: valitsus hoidis raportit meelega kinni
Raportiga on kriiikute sõnul üle kuue kuu viivitatud, et kaitsta peaminister Boris Johnsonit ja tema Konservatiivset parteid.
Mõjukas parlamendikomisjon esitab uurimistulemused parlamendile, olles suutnud ära hoida katse raporti avaldamine viimasel minutil taas edasi lükata. Algselt tulnuks see esitada Johnsonile juba 17. oktoobril.
Valitsus teatas esialgu, et raportit ei saa avaldada enne, kui riiklikku julgeolekut puudutavad teemad selles on üle kontrollitud. Nii lükati avaldamine edasi 12. detsembri parlamendivalimiste järgsesse aega. Edasised viivitused tingis luure- ja julgeolekukomisjoni uute liikmete määramine.
Lõpuks nimetas Johnson üheksaliikmelisse komisjoni viis konservatiivist seadusandjat lootuses, et nood valivad esimehe, kes raporti blokeerib. Katse kukkus läbi, sest opositsiooni toel sai esimeheks hoopis mässumeelne konservatiiv.
"Täielik enesekaitsesamm, mis on iseloomulik valitsusele, kes on nii ülbe, et peab end uurimisest kõrgemaks," ütles opositsioonilise Tööpartei varikabineti välisminister Lisa Nandy. "Mis on Venemaa-raportis sellist, et Johnson ei taha seda päevavalgele tuua?"
Leiboristide väitel ei taha valitsus raportit avaldada, sest see tooks kaasa uusi küsimusi Venemaa ja nende 2016. aasta Brexiti-referendumi kampaania sidemetest. Johnson oli see, kes toona kampaaniat juhtis.
Parlamendi digi-, kultuuri-, meedia- ja sporfikomisjon on avaldanud oma desinformatsiooni ja võltsuudiste uurimise tulemused, mis näitavad, et üks Venemaaga sidemeid omav Briti ärimees annetas Brexiti-kampaaniale 8,4 miljonit naela.
Riiklik kuritegevuse agentuur (NCA) teatas septembris, et midagi kuritegelikku annetuses ei leitud.
Luurekomisjoni raport käsitleb Venemaa ohtu Ühendkuningriiigile mitmest aspektist nagu valimistesse sekkumine, spionaaž ja atentaadid nagu endise luuraja Sergei Skripali tapmise katse kahe aasta eest Salisburys, ütles valimisteni komisjoni juhtinud Dominic Grieve.
Valitsuse põhjendused raporti edasilükkamiseks ei ole lihtsalt usutavad, ütles ta teleusutluses.
Briti valitsus vastas raporti koostanud komisjonile, et neil ei ole tõendeid Venemaa "edukast" sekkumisest referendumisse. Valitsus lükkas tagasi soovi korraldada uus uurimine.
Raport: Vene oligarhid on Londongradis hästi integreerunud
Raportis öeldakse ka, et Vene presidendi Vladimir Putiniga seotud oligarhid on oma rikkust kasutades ulatuslikku saavutanud mõju Briti võimuladviku üle.
"Lühidalt: Venemaa mõju Ühendkunigriigis on "uus normaalsus" ja on väga palju Putiniga väga lähedastes sidemetes venelasi, kes on Briti äri- ja ühiskondlikku ellu hästi integreerunud ja oma rikkuse tõttu aktsepeeritud," seisab raportis.
"See intergratsiooni tase – eriti "Londongradis" – tähendab, et kõik valitsuse meetmed ei ole enam ennetavad, vaid pigem kahjusid vähendavad," lisati samas.
"Londongradi" all peetakse silmas Londoni keskosa, kus elavad Vene oligarhid, kes on investeerinud prestiižsete piirkondade nagu Chelsea luksuskinnisvarasse.
Parlamendi raportis nimetatakse Venemaad vaenulikuks jõuks, mis kujutab endast märgatavat ohtu Ühendkuningriigile ja teistele lääneriikidele väga erinevates valdkondades alates spionaažist ja kübervaldkonnast kuni valimistulemuste mõjutamise ja rahapesuni. "Venemaa vaatab Ühendkuningriiki ühe peamise luuresihtmärgina Läänes," tõdevad raporti autorid.
Parlamendikomisjoni raporti avaldamist on kuude kaupa edasi lükatud, mistõttu on opositsioon hakanud süüdistama peaminister Johnsonit katses toimunu maha vaikida.
Ekspert: küsimuse all on Ühendkuningriigi suutmatus Vene mõju tõrjuda
Ehkki komisjoni raport ei ole see, mida mõned ootasid, on see hävitav, leidis Briti ringhäälingu BBC julgeolekukorrespondent Gordon Corera.
Paljud oleks sellest oodanud selget vastust küsimusele, kas Venemaa sekkus Briti poliitilistesse sündmustesse nagu näiteks Brexiti referendum. Selle asemel leidis aga komisjon, et probleemiks on hoopis valitsus ning luureagentuurid pole suutnud küsimust isegi vaadata.
Briti luure on viimastel aastatel suhtunud vastumeelselt küsimustesse, mis paistavad poliitilised ning kohelnud demokraatia kaitsmist nagu kuuma kartulit, leidis Corera.
Laiemalt on aga tõsine küsimus see, et Ühendkuningriik ei ole suutnud pikemat aega vastu seista Vene rahale ja mõjule.
Vaja oleks kiiresti algatada seadusi, et selle teemaga tegelda, leidis Corera.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AFP-Interfax-BNS, Reuters, BBC