Notar: paarkümmend inimest on patsienditestamendi tegemise pooleli jätnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Haiglavoodi. Foto on illustratiivne.
Haiglavoodi. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Andres Tennus, Tartu Ülikool

Notar Rainis Indi sõnul on viis-kuus inimest pannud patsienditestamenti kirja, millal tuleb nende ravimine lõpetada, paarkümmend inimest on pärast patsienditestamendi tekstiga tutvumist jätnud selle vormistamata.

"Mina oma praktikas olen teinud nii, et patsienditestament ei ole dokument, mida saab tulla nö jooksvalt notaribüroos tegema. Mul on alati vähemalt kaks kohtumist kliendiga, enne kui me selle vormistame," rääkis notar Rainis Int ERR-ile.

Ta on patsienditestamendi vormi ise välja töötanud ja mitme tohtriga selle kooskõlastanud. "Seal on kirjas, millist ravi ei või osutada, on vereülekande, sonditoitmise keeld, on üles loetletud  elustamispiirangud ja on öeldud, et kliendile võib osutada ravi, mis on suunatud valu vähendamisele," rääkis notar.

Indi sõnul saadab ta alati dokumendi inimesele tutvumiseks, sest notar ei oska inimest medistiiniliselt nõustada ja ei oska öelda, mida teatud ravist keeldumine võib kaasa tuua.

Nii on tema koostatud patsienditestamendis klausel, millega klient kinnitab, et selle dokumendi tegemise jääb ta ilma tänapäevasele teadmisele vastvast arstiabist ja see võib kaasa tuua tema enneaegse surma.

Ta soovitab inimestel alati oma raviarstiga konsulteerida. "Paar inimest on olnud viimases staadiumis vähihaiged ilma paranemislootuseta, neile on see dokument sobinud ja ka nende arstid ei ole teinud sinna täiendusi," sõnas notar. Ka saadab ta inimestele alati tutvumiseks mõne aasta eest ajakirjas Juridica ilmunud ülevaate patsienditestamendist.

"Viis-kuus inimest on selle teinud, aga tegelikult kuskil paarkümmend inimest on pöördunud veel meie poole sooviga patsienditestamenti teha, aga pärast esmakontakti notariga või Juridica artikli lugemist, siis rohkem nad pöördunud ei ole," rääkis notar.

Juba vormistatud patsienditestamendi puhul on notari sõnul suurimaks probleemiks, et kuigi inimene on oma soovid kirja pannud, siis tohtriteni need ei jõua. "Praegu on jutt jäänud, et nad kannavad seda kaasas ja teevad selle lähedastele teatavaks. Üks klient üritas seda saata kõigile raviasutustele. Kuidas tal see õnnetsus või mitte, selle kohta mul infot pole," rääkis Int. Ta möönab, et ilmselt otse haiglatele testamendi saatmisest kasu pole, sest raviasutustel puudub infosüsteem dokumendi säilitamiseks, ka ei suuda haiglad tagada, et nendeni jõudnud inimese tahe raviarstile teatavaks saab.

Teise probleemina toob notar välja, et hetkel pole kehtestatud patsienditestamendile vorminõuet ehk pole selge, kas see tuleks vormistada notari, pere- või raviarsti juures. Samuti vajab kaalumist patsienditestamendi ajaline kehtivus.

"Kui keegi on teinud selle dokumendi aastal 2020 ja seda peaks rakendatama aastal 2035, siis kas arst saab sellest veel lähtuda või mitte," arutles notar. Riigid on siin käitunud erinevalt. "Mõnel pool on ajaline kehtivus, sest meditsiin areneb nii kiiresti, et 2035 aastal võib olla olukord, kus inimene saab adekvaatset ravi ja ei jääks voodi külge aheldatud juurviljaks. Ta võib olla vajab tugiteenuseid, aga saab ise hakkama," tõi Int näite. Tema prakikas pole keegi oma patsienditestamendile ajalist piirangut määranud.

Indi sõnul annab notari juures tehtud patsienditestament arstile kindlust juurde, et tegu on läbimõeldud otsusega ning  seda ei ole tehtud purjuspäi või hooplemise käigus tehtud. "Sellest võiks ja peaks arst lähtuma ja kui seda ei tehta, siis on tegu sundraviga," sõnas Int.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: