Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on käive 75 protsendi võrra langenud. 2019. aasta teises kvartalis oli käive 256 miljonit eurot.

Käibe languse põhjustasid eelkõige 82 protsendi võrra vähenenud kaupluste ja restoranide segmendi käive, 81 protsendi võrra vähenenud piletimüügi käive, 29 protsendi võrra vähenenud kaubaveo segmendi müük ning 96 protsendi võrra vähenenud hotellide segmendi müük.

Teise kvartali lõpuks saavutas kontsern kulumieelse kasumi (EBITDA), mis küündis 2.4 miljoni euroni. 2019. aastal oli see 51 miljonit eurot. Teise kvartali puhaskahjum oli 27.4 miljonit eurot. 2019. aasta teises kvartalis oli puhaskasum 14.9 miljonit eurot.

Kuigi ettevõtte käive langes teises kvartalis kokku 75 protsendi võrra, siis Tallinki pressiesindaja Katri Linki sõnul aitasid tugev kulude kontroll, otsustav tegevus ettevõtte tegevuskulude vähendamiseks ning ettevõtte koduturgude valitsuste toetused ettevõtte müügikulu kvartalis samuti vähendada 56 protsendi võrra, mis omakorda aitas vähendada kvartali kogukahjumit.

Lisaks vähenesid kvartalis ettevõtte personalikulud 30 miljoni euro võrra, osaliselt laevapereliikmete tööaja ning sellest lähtuvalt ka töötasude vähendamise tulemusena ning osaliselt tänu valitsuse poolt loodud ajutisele palgatoetusmehhanismile. Personalikulude vähenemisele aitasid täiendavalt kaasa Rootsi ja Läti valitsuste erinevad palgatoetused.

Kvartali jooksul maksti kontsernis ühekordseid koondamistasusid kokku summas 1.9 miljonit eurot. Koondamiste mõju kontserni eelarvele avaldub selgemalt selle aasta neljanda kvartali tulemustes.

Kuigi investeeringuid selle aasta teises kvartalis piirati ning vähendati, tegi ettevõte siiski kvartali jooksul kokku 14 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Muuhulgas investeeriti uue ro-pax laeva Sailor ostu, toodi aasta lõpust varasemaks Silja Serenade dokkimine ja tehnilised tööd ning avati neli esimest Burger King'i restorani Eestis.

Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ütles, et arvestades viimase viie kuu ebastabiilsust ja raskusi, on Tallinki teise kvartali tulemused oodatust paremad. "Kuid loomulikult pole need tulemused ligilähedasedki sellele, mis me endale eelmise aasta lõpus eesmärgiks seadsime," lausus Nõgene.

Reisijate arvu vähenemine

Juba juulikuu alguses avaldatud teise kvartali reisijate statistika näitas, et 2019. aasta sama kvartaliga võrreldes vähenes sel aastal ettevõtte reisijate arv perioodil aprill-juuni 85 protsendi võrra ning veetud kaubaveoühikute arv 13 protsendi võrra, kuna paljude ettevõtte liinide tegevus oli enamuse kvartalist ajutiselt peatatud.

Kuna aprillis ja mais oli poolte ettevõtte laevade opereerimine peatatud, pea terve kvartali jooksul kehtisid ettevõtte koduturgudel erinevad reisipiirangud ning alles juunikuus oli märgata vähemalt mõningast normaalse tegevuse taastumist, kukkusid ettevõtte reisijatearvud kvartalis Läti-Rootsi liinil 99 protsenti, Eesti-Rootsi liinidel 97 protsenti, Soome-Rootsi liinidel 93 protsenti ning Eesti-Soome liinidel 77 protsenti.

See osa ettevõtte laevastikust, mis kvartalis opereerimist jätkas, vedas kvartali jooksul peamiselt kaupa.

Enim vähenes veetud kaubaveoühikute arv Läti-Rootsi liinil, kus 2020. aasta teises kvartalis veeti mullusega võrreldes 89 protsenti vähem kaupa, ning Eesti-Rootsi liinidel, kus mullusega võrreldes veeti teises kvartalis 25 protsenti võrra vähem kaupa, kuna kahe riigi vahel opereeris tavapärase kolme laeva asemel vaid üks.