Eleringi ajaloo kalleim elektriliin valmib aasta lõpuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1597062660000 | amCalendar}}

Eleringi 170 kilomeetri pikkune ja 60 miljonit eurot maksma läinud Harku-Lihula-Sindi elektriliin koos disainmastiga Soorebane on ettevõtte ajaloo kõige suurem investeering elektriliini rajamisse.

Harku-Lihula-Sindi 170-kilomeetrine liin on Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnul osa Eesti-Läti kolmandast ühendusest, mis on välja töötatud, et hoida Eesti tarbjate tuled põlemas nii, et Eesti ei peaks olema Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemiga liidetud.

Veskimägi lisas, et tulevikus aitab liin liita rohkem taastuv- ja hajaenergeetikat Eesti elektrisüsteemi.

Veskimägi ütles, et projekti maksis kinni Euroopa Liidu maksumaksja ja ka muu sünkroniseerimine tuli Euroopa Liidu rahastusest koos Eleringi oma finantseerimisega ehk oksjonipõhiselt ülekoormustuluna kogutud rahast. Maksma läks kogu kolmas Eesti-Läti ühendus 170 miljonit, millest Harku-Lihula-Sindi liin 60 miljonit eurot.

"Aasta lõpuks peab olema lepingu järgi liin valmis ja praegu on arusaam, et nii see olema saab," ütles Veskimägi.

Päikeseparkide rajamise buum Eestis on Veskimägi sõnul mastaapne. Kuna päikesepargid toodavad rohkem elektrit siis, kui on soe aeg ning külmal ajal sealt eriti elektrit ei tule, tähendab see ka elektri ülekandjatele rohkem tööd.

"Meie jaoks tähendab ta rohkem tööd ja tähendab ka seda, et võrk peab olema oluliselt targem, nii tootmise, salvestamise kui tarbimise juhtimise seisukohalt," ütles Veskimägi.

Veskimägi sõnas, et kui järgnevad sammud veel teha, siis on võimalik väikest taastuvenergia tootmist põhivõrguga oluliselt enam liita, kuid praegu pole selge, mis saab siis, kui tekivad suured avamere tuulejaamad.

Selleks et kaasa tõmmata teised Läänemere ümber olevad põhivõrgu ettevõtted, on Veskimägi sõnul Elering lükanud käima Läänemere avamere võrgu initsiatiivi. Eesmärk on arendada maismaa- ja merevõrku ühes tervikus, et saavutada kaks ühes: tugevdada riikidevahelisi ühendusi ja samas anda riikidele võimalus ehitada avamere elektrijaamasid.

Veskimägi sõnul on siiamaani selle idee heaks tehtud päris mitmeid uuringuid, mis näitavad, et kui Läänemere riigid teevad koostööd, siis kogu majandus- ja energiasektori süsinikuvabaks muutmine on kõikidele riikidele odavam.

"Tegelikult on see nii-öelda väga mastaapsete uuringute alus olemas, mis näitab, et selline võrkude tugevam sidumine omavahel taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks on mõistlik," ütles Veskimägi.

Veskimägi sõnul on riikidel valmisolek erineval määral olemas. Eesti-Läti initsiatiiv Liivi lahe osas on esimene samm suurema visiooni suunas.

Selle kohta, kuidas Eleringi plaan läheb kokku Eesti Energia plaaniga rajada Liivi lahte tuulepark, ütles Veskimägi, et Elering kindlasti elektrijaamasid ehitama ei hakka ning kui Eesti Energia näiteks tahab liituda Sindi alajaamas ja vajalikud võrgutugevdused ise kinni maksta, siis nemad ei näe põhjust seda takistada.

Elering tahab Veskimägi sõnul tagada, et kõigil tootjatel on ühesugune võimalus uue võrguga liituda. Nagu teiste riikide praktika on näidanud, on kõige otstarbekam sotsiaalmajanduslikult see, kui võrk ehitatakse valmis ja oksjoni korras on erinevatel tootjatel võimalik sellega liituda, rääkis Veskimägi.

"Me ei tahaks hakata kindlasti avaliku raha eest, tarbija raha eest või ka Euroopa Liidu eelarve raha eest nii-öelda eksklusiivselt võrku rajama, vaid ta peab olema avatud kõigile erinevatele tootjatele saada see võrguühendus," ütles Veskimägi.

Tehniliste detailide kohta ütles Veskimägi, et liini ehitamiseks kasutasid nad vana 110 kilovoldi liinikoridori, mistõttu liin ei ole sirge ja läks kallimaks. Seepärast on ehitus ka mastaapsem ning sealt sündis ka disain. Veskimägi ütles, et kuna oli aru saada, et mastid jäävad niivõrd hästi madala taimestiku kohal näha, otsustati teha midagi, mis oleks natukene esteetilisem ja tekiks maamärk.

Toimetaja: Liisbeth Rats

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: