Allikad: Ungari võib takistada EL-i sanktsioonide kehtestamist Valgevenele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Juunis külastas Valgevene liidrit Aleksandr Lukašenkot Ungari peaminister Viktor Orban (vasakul).
Juunis külastas Valgevene liidrit Aleksandr Lukašenkot Ungari peaminister Viktor Orban (vasakul). Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Kui Euroopa Liidu välisministrid arutavad reedel olukorda Valgevenes ning selle juhtkonnale valimispettuse korraldamise ja protestide vägivaldse mahasurumise eest sanktsioonide kehtestamist, võib takistuseks saada Ungari positsioon, rääkisid anonüümsed allikad uudisteagentuurile Reuters.

Valgevenele sanktsioonide kehtestamist on nõudnud näiteks Balti riigid, Rootsi, Saksamaa ja Austria, kuid Ungari on ühehäälsust nõudva otsuse suhtes skeptiline, märkis Reuters.

Ungari välisminister Peter Szijjarto kutsus neljapäeval üles edendama Valgevene juhtkonnaga dialoogi ning hoiduma riigi isoleerimisest.

Väidetavalt olevat Ungari selle nädala algul andnud mõista, et võib küll nõustuda mõnede piirangutega Valgevenele, kuid ei välistanud võimalust, et blokeerib Euroopa Liidu riikide ühisavalduse, milles mainitakse otsesõnu võimalust kehtestada sanktsioonid nende suhtes, kes "vastutavad vägivalla, alusetute vahistamiste ja valimistulemuste võltsimise eest".

"Liikumissuund on selge, aga kui palju inimesi me paneme musta nimekirja või kui sügavale me (sanktsioonide kehtestamisega - toim.) läheme, sõltub suuresti Ungarist," ütles üks EL-i diplomaat Reutersile.

Reedel, kui toimub välisministrite videokoosolek, ei ole siiski oodata lõpliku sanktsioonide-otsust, selle valmimine võtab kauem aega.

"Sellist signaali, et mõni liikmesriik sooviks piiravate meetmete vastuvõtmist blokeerida, ei ole, kuna (võimudepoolne - toim.) vägivald on nii jultunud," rääkis üks teemaga kursis olev EL-i ametnik Reutersile. "Mida me peame hindama, on avaldatava surve tugevus, et see kasu tooks, mitte ei muutuks kontraproduktiivseks ega sunniks (Valgevene presidenti Aleksandr) Lukašenkot pöörduma Venemaa embusse, mida ta näeks ainsa võimalusena ametisse jääda."

Saksa välisminister Heiko Maas ütles sel nädalal, et Euroopa Liit võiks taastada mõned varasemalt Valgevenele inimõigusrikkumiste tõttu kehtestatud sanktsioonid, mis tühistati 2016. aastal, kui Lukašenko vabastas poliitivangid.

Samas võib oma mõju avaldada ka Venemaa suhtes väga karmi positsiooni hoidev Poola, mis on kutsunud üles toetama Valgevene meeleavaldajaid ning pakkunud president Lukašenko ja opositsiooni kõneluste vahendamist, selle asemel et võtta märksa jäigem positsioon.

Varssavi kardab 2013-2014. aasta sündmuste kordumist, kui naaberriigi Ukraina pealinna Kiievi tänavatel vallandusid protestid, mida EL ja USA toetasid, kuid mida Venemaa kasutas ära selleks, et annekteerida Krimm ja hiljem toetada separatistide alustatud lahingutegevust Ukraina idaosas, märkis Reuters.

See kõik võib tähendada, et praegu on tõenäoliemad kitsamad sanktsioonid Valgevene juhtkonnale, ütlesid Reutersiga vestelnud allikad. Samas viidati ka Ungari peaministri Viktor Orbani juunis toimunud visiidile Minskisse, mille käigus ta kutsus tühistama seni veel Valgevene suhtes kehtivaid sanktsioone.

Praegu kehtivad Valgevenele Euroopa Liidu sanktsioonid, mis keelavad relvastuse ning repressioonide läbiviimiseks vajaliku varustuse ekspordi Minskile.

Valgevenes pühapäeval peetud presidendivalimistel sai 26 aastat võimul olnud president Lukašenko ametlikel andmetele 80,08 protsenti, opositsioonikandidaat Svetlana Tsihhanovskaja aga 10,9 protsenti häältest. Opositsiooni hinnangul võltsisid võimud valimistulemusi.

Järgnenud meeleavaldused on võimud jõhkralt maha surunud ning ametlikel andmetel on ligi 7000 inimest vahistatud.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: