"Samost ja Luts": Balti riikidel on kohustus jätkata Euroopas Valgevene teemal survet ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestil ja teistel Balti riikidel on kohustus jätkata välispoliitilist survet Valgevene teemadel, et see Euroopa tasandil unustusse ei vajuks, leidsid ajakirjanikud Anvar Samost ja Janek Luts pühapäevases raadiosaates.

"Valgevenele lähemal asuvad ja ajaloolist kogemust jagavad riigid, ehk siis Poola, Leedu, Läti, Eesti on olnud kogu selle nädala jooksul tegelikult minu meelest üsna õiges positsioonis, ei ole tehtud midagi romantilis-rumalat nagu võis karta," sõnas Samost.

"Neid mõtteavaldusi tegelikult on ju siin-seal olnud. Aga on piisava selgusega asju kirjeldatud, eriti muu maailma jaoks Leedu ja Poola poolt ja tegelikult ka reedene Euroopa välisministrite Zoomis peetud kohtumine ei oleks tõenäoliselt ilma Balti riikide ja Poolata üldse seda Valgevene teemat üles võtnud," sõnas ta.

Samas märkis Samost, et Euroopa pole Valgevene vastu üles näidanud erilist huvi ning mida kaugemale Valgevene-Poola piirist liikuda, seda vähem üldse keegi teab, mis riigiga tegemist on. Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaksid Samosti sõnul seda survet jätkama, tema sõnul on siinkohal Euroopa jaoks tegemist moraalse valikuküsimusega.

Lutsu sõnul ei korda ilmselt ka Venemaa Valgevenes sama käitumist kui Ukrainas, kuid ei saa välistada, et mõeldakse välja mingi järgmine ebakonventsionaalne sekkumine.

Ajakirjanikud arutasid saates ka Eesti viimaseid majandusnäitajaid. Samosti sõnul on koroonaviiruse mõju Eesti majandusele olnud väiksem, kui esialgu oleks võinud oodata.

"Mina arvasin, et me ei ole suutnud sellist majanduskriisi isegi ette kujutada, mis meid siin juulikuuks ootab. Praegu on käes august ja majandus funktsioneerib olusid arvestades isegi väga hästi," rääkis Samost.

Tööpuudus oli juulis 7,1 protsenti, mis kõlab suure numbrina, kuid viimati oli näitaja samal tasemel 2017. aastal. "Eks seal taga on sajad miljonid, mis töötukassa kaudu on palgatoetusteks makstud, aga mitte ainult. Meil on praegu täiesti normaalse majandamise piiridesse mahtuv hulk töötuid, nad on väga kitsalt sektoriaalselt piiratud teenindussektori, turismisektoriga.

Samost märkis, et turismisektor on tasapisi hakanud ka taastuma, kuna inimesed on olnud väga leidlikud. "Hotellioperaatorid kasutavad madalperioodi pigem selleks, et hotelle renoveerida ja paremaks teha. Tegelikult on paljud olnud väga tublid. Koroonaviiruse mõju majandusele on olnud väiksem, kui oleks osanud arvata," märkis ta.

Lutsa aga sõnas, et vaadates kuu alguses tulnud suurte majanduste jahtumise numbreid, siis mingi langus ootab veel ees. Samuti märkis ta, et töökohti, mis päästeti töötukassa rahade abiga ei saa koondada septembrini ning paraku võib siis töötute arv suureneda. "Teine küsimus: kas ettevõtjate toetamine on mõistlik? Hotelliomanike ringis maad kuulates on nendel täna probleem selles, et neil pole ehitajaid võtta, kes teeksid viimistlustöid sellel perioodil," rääkis ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: