Ministri algatatud erikontroll tuli Eesti Posti juhtkonna jaoks ootamatult ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: (ERR)

Eelmisel nädalal riigifirma Eesti Posti juhtkonna suhtes läbiviidavast erikontrollist teatanud väliskaubandus- ja IT-minister Raul Siem tõdes, et senised ettevõtte tegevjuhtkonna otsused ei pruugi olla vastavuses omaniku ehk riigi ootustega. Ühtegi konkreetset probleemi ta aga ei nimetanud.

Siemi (EKRE) otsus algatada riiklikus postifirmas juhtimisalane erikontroll näib firma tegevjuhtkonna jaoks ootamatu. Ettevõtte juht Ansi Arumeel loobus teemat kommenteerimast, sest pole seda jõudnud veel nõukoguga arutada.

Minister Siem ütles, et tegi otsuse erikontrolli läbiviimiseks ettevõtte nõukoguga kohtumise järel eelmisel nädalal. Talle paistis nõukogu ülevaadet kuulates, et tegevjuhtkonna senised otsused ei pruugi olla vastavuses ettevõtte omanike ootustega. Samas ei toonud ta välja ühtki konkreetset probleemi.

"Ma ei oska öelda, kas seal ongi probleemi, selleks erikontroll ongi ellu kutsutud. Erikontrolle ju tehakse eeldatavasti selleks, et kaardistada olemasolevaid probleeme ja tulevikus vastavalt sellele reageerida," ütles Siem.

Juunis vahetas Siem välja Eesti Posti nõukogu. Et oleks konkreetseid etteheiteid tegevjuhtkonnale, minister ei kinnitanud.

"Üks eesmärk on ka see, et läbi erikontrolli saada teada täpsemalt. Üldiselt mul ei ole siiamaani mingisuguseid etteheiteid või mingisuguseid rahulolematusi või rahulolemist nii-öelda, aga kontrollime ja vaatame," rääkis Siem.

Eesti Posti äri jaguneb kaheks – pakiäri teenib kasumit ja posti kojukanne on kahjumlik. Et minister postifirma olukorda erikontrolliga uurida soovib, tuli üllatusena ka juunis ettevõtte nõukogu juhi kohalt lahkunud Bo Henrikssonile.

"Tegelikult olukord Eesti Postis ei ole üldse halb. Ainukesena see, et me peaks saama päevavalgusesse, et postiäri on probleemides seetõttu, et tulud vähenevad ja kulud kasvavad ja mida riik peaks seal ette võtma," lausus Henriksson.

Rangelt võttes pole tegu erikontrolliga

Tartu Ülikooli äriõiguse dotsent Andres Vutt selgitas, et erikontrolli mõistet kasutatakse Eestis tihtipeale liiga laialt. Tegelikult kaitseb selline võimalus ettevõtetes väikeosanike huve, kes saavad ettevõtte üldkoosolekul või kohtu kaudu ettevõtte tegevuse kohta info saamiseks erikontrolli nõuda.

"Kui riigi osalusega äriühingus määratakse erikontroll ja seda tehakse selleks, et tuvastada, kas juhtimine on olnud piisavalt efektiivne, siis see ei ole õiguslikus mõttes erikontroll – minister tahab lihtsalt teada. Aga võib-olla on tal vaja siis mingil põhjusel oma sõnadele kaalu juurde anda," märkis Vutt.

Samas lisas Vutt, et suur vahet pole, kuidas seda nimetada – oluline, et minister saaks riigifirmas toimuva kohta vastused.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: