Kersti Kaljulaid võib kandideerida OECD juhiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti president Kersti Kaljulaid võib kandideerida 2021. suvel vabanevale Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ehk nn maailma rikaste riikide klubi peasekretäri ametikohale.

Kersti Kaljulaidi ametiaeg presidendina lõpeb tuleval sügisel. Praegust poliitilist reaalsust arvestades on tema jätkamine veel ühel ametiajal pigem vähetõenäoline.

ERR-iga vestelnud mitmed allikad ütlesid, et Eesti president võib kandideerida tuleval suvel vabanevale OECD peasekretäri kohale ja võimaluste hindamiseks tehakse praegu tõsist taustatööd.

Kaljulaidi šansse võib suurendada asjaolu, et mitmed suurriigid on mänginud end rahvusvahelisel areenil üksteise vastu ja see suurendab väikeriigist tuleva kompromisskandidaadi võimalusi.

ERR-ile teadaolevalt on ka peaminister Jüri Ratas rääkinud mitmete riigijuhtidega, et saada toetust Kaljulaidi kandidatuurile.

Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles reedel ERR-ile, et president Kaljulaid on andnud nõusoleku, et tema kandidatuuri sobivuse üle võib arutada.

"Plaaniks on seda veel palju nimetada, sest Kersti Kaljulaid on president tuleva aasta oktoobrini ja keskendub sellele tööle, nagu ta on teinud seda viimased neli aastat. Aga tõsi ta on, et rahvusvaheliste organisatsioonide juhte otsitakse ja president Kaljulaid on andnud nõusoleku, et tema kandidatuuri sobivuse üle võib arutada," sõnas Linnamäe. 

Kandideerimine avatakse 1. septembril 

OECD peasekretäri valikuprotsess käivitati 1. augustil. OECD liikmesriigid saavad oma kandidaate hakata üles seadma 1. septembrist. Kandidaate saab esitada oktoobri lõpuni, pärast mida toimuvad vestlused ja konsultatsioonid. Järgmise peasekretäri valivad OECD liikmesriigid viieks aastaks, mis algab 1. juunil 2021.

2006. aasta juunist ehk viimased 14 aastat OECD peasekretärina töötanud Mehhiko endine rahandusminister Angel Gurría teatas selle aasta 10. juulil, et ta ei kandideeri enam organisatsiooni juhiks.

Gurria taandumise taga on asjaolu, et sellega soovib Mehhiko suurendada võimalusi saada endale hoopis Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) juhi koht. 2013. aastast WTO-d juhtinud Brasiilia diplomaat Roberto Azevêdo paneb ameti maha 31. augustil. Mehhiko on sellele kohale välja käinud Jesús Seade kandidatuuri.

OECD asutati 1961. aastal, sel oli 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat Kanada ja USA. Praegu on OECD-l 36 liikmesriiki. Eesti sai OECD liikmeks 9. detsembril 2010. Eesti suursaadik OECD juures on Clyde Kull. OECD peakorter asub Pariisis.

Pika ajalooga organisatsioonil on siiani olnud viis peasekretäri, kes on tulnud Mehhikost, Kanadast, Prantsusmaalt, Taanist ja Hollandist. 2019. aastal oli peasekretäri põhipalk 226 731 eurot aastas ehk ca 19 000 eurot kuus. Eesti lähiriikidest on olnud OECD asepeasekretär Soome endine peaminister Mari Kiviniemi aastatel 2014-2018.

Kaljulaid võib siiski kandideerida ka teiseks ametiajaks

Linnamäe sõnul ei tähenda nõusolek OECD peasekretäriks kandideerida automaatselt, et Kaljulaid ei võiks kandideerida ka teiseks ametiajaks Eesti presidendiks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ei, need asjad omavahel seotud ei ole. OECD uus juht valitakse ära juba järgmikse aasta kevadel ja seejärel on riigipeal aega päris pikalt, et otsustada, kas ta soovib jätkata vabariigi presidendina, kas tal on mõned muud väljakutsed Eesti poliitikas või rahvusvahelisel areenil, seda kõike on aega mõelda veel," ütles Linnamäe.

Valitsuskoalitsiooni juhtpartei Keskerakonna aseesimehe Mailis Repsi sõnul erakond veel uut presidendikandidaati ei otsi. "Kui eelmisel korral algas tõsisem presidendikampaania pool aastat enne, aprill-mai, kui enamik erakondi oma kandidaadid välja pakkusid ja see oli pretsedenditult vara, siis aasta enne ei ole erakonnal seda valmisolekut. Meil on homme kongress, valime uued juhtorganid ja see kindlasti saab olema uue juhatuse üks aruteluteema," rääkis Reps.

EKRE Riigikogu fraktsiooni esimehe Siim Pohlaku sõnul loodab erakond leida koalitsiooni ühiskandidaadi, ükskõik, kas ta saab toetuse riigikogus või valitakse valimiskogus.

Isamaa esimees Helir Valdor Seeder ütles, et erakond toetab ühise kandidaadi leidmist riigikogus, kuid ta pole kindel, et see õnnestub.

Riigikogus presidendi valimist soovib ka opositsiooniline reformierakond, samas arvab erakonna juht Kaja Kallase, et koalitsioon eelistab jätta valimise valimiskogusse. Ka sotsiaaldemokraatide juhi Indrek Saare sõnul pole märke, et koalitsioon suudaks uue presidendi valmiseks riigikogus kokku leppida.

 

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: