Terviseameti hommikustes teadetes on lõviosa juhtudel kirjas, et nakatumiskoht on teadmata. Kui tihti see jääbki kindlaks tegemata?

Alla 10 protsendi jääbki teadmata. Hommikuse pressiteate ajaks enamus ongi teadmata, sest tööd nende juhtumitega alles alustatakse ja päeva lõpus selgitatakse enamus neist välja. Mõni lähikontaktne, kes samal päeval ei tule inimesele meelde, meenub mõne päeva pärast. Aga osa inimesi ka ei taha öelda oma tegelikku haigestumiskohta.

Läti haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse infektoloogiaosakonna juht Jurijs Perevošcikovs ütles hiljuti "Aktuaalsele kaamerale", et olukord on kontrolli alla, kuni enamus haigestunuid oskab öelda, kus nad võisid nakkuse saada. Piiranguid tuleb karmistada, kui kasvab nö pimedate juhtude arv. Kui praegu iga kümnes ei tea, kust ta tõve külge sai, siis millal Eesti jaoks jõuab kätte kriitiline piir, kus oleks vaja karmimaid piiranguid?

Kindlasti rohkem kui iga kümnes, julgelt öeldes iga teine. Kui me juba poolte kohta ei tea, siis on asi väga halb.

Kus on Eestis praegu kõige kriitilisem olukord uute nakatumiste lisandumisel?

Kriitiline ei ole olukord üheski Eesti piirkonnas, aga hetkel on nakatumine kõrgem Tartu- ja Ida-Virumaa. Baar Jõhvi Kelder on praegu kõige suurem kolle, aga selles mõttes on seal olukord hea, et nende kontaktsed on kaardistatud. Aga me ootame, et sinna tuleb veel inimesi juurde,.

Kui ulatuslikuks Jõhvi kolle võib kasvada?

Ei ennusta, et ulatuslikuks läheb. Väikses kohas inimesed tunnevad üksteist, see tähendab, et info liigub kiiresti ja need, kes tunnevad, et neil võiks koroona olla, oskavad kohe ennast seostada selle koldega. Nad pöörduvad arsti poole või võtavad terviseametiga ühendust.

Koroonaviiruse puhul on väga oluline nakkusahele kindlaks tegemine. Praegu on terviseameti jälgimise alla üle 600 inimese. Mis on see kriitiline piir, mil terviseametil tuleb tunnistada, et enam te ei suuda nakkusahelat kindlaks teha?

See kõik oleneb tegelikult mitte ainult haigestunute lähikontaktsete arvust, aga ka sellest, kui kergesti nende inimestega ühendust saab või kui palju ühe inimese leidmise peale aega kulub.

Kriisi tipphetkele, märtsis, aprillis, meil oli üle 90 uue haigestunu päevas, tol hetkel haigete lähikontaktsete arv oli selline, et terviseamet hakkas jõudma oma ressursi piirile. Aga siin tuleb arvestada sellega, et ülejäänud Eestis tegevus seisis ja terviseameti tavaressurss, mis igapäevaselt tegeleb näiteks  joogivee või koolide kontrollimisega, see ressurss oli siis suunatud COVIDi peale. Praegu tuleb see piir meile varem kätte, aga me oleme juba valitsuselt saanud täiendava rahastuse, leidnud endale juba uusi inimesi ja teinud kokkulepped teiste asutustega, mis meie jälgimisressurssi peaksid võimestama.

Aga mis see piir ikkagi on, kus te peate tunnistama, et füüsiliselt, inimlikult lihtsalt ei jõua?

Praegu me veel siin piiri lähedal ei ole.

Kui kaua kulub praegu terviseametil ühe nakkuskolde kindlaks tegemiseks ja sealt alguse saanud nakkusahela peatamiseks?

Näiteks Tartu puhul oli tegu suurema ja keerulise koldega. Noored inimesed ei taha võtta kõnet vastu, kui helistab võõras number, tihtipeale siis läheb terviseametil kauem aega. Kõik oleneb sellest, kui paljude haigestunutega jõuab inspektor ühe päevaga tegeleda.

Mis on Eestis praegu põhilised nakatumisteed?

Vahepeal tekkis see, et nakkus saadakse pidudelt, kas siis baaridest, sünnipäevadelt, perekondlikelt koosolemistelt. Statistiliselt teisel kohal on haigestumine pereringis, peolt haiguse saanud jäävad koju ja osad nende perekontaktsed haigestuvad. Kolmandaks on töökontaktid, kui haige pole õigel ajal jäänud eneseisolatsioon, siis haigestuvad kolleegid.

Osa haigusjuhte on võõrsilt kaasa toodud. Millised riigid praegu paistavad silma koroonaimportjatena?

Väga erinevad ja üle Euroopa. Ei saa tõmmata kindlat piiri, kas tegu on kõrge või madala haigestumisega riigiga. Haigust tuleb nii Tšehhist, Poolast kui ka Venemaalt, Soomest.