Jaekaubanduse juuli müügitulu kasvas nelja protsendi võrra

Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 680 oli miljonit eurot, mis on püsivhindades 2019. aasta sama ajaga võrreldes neli protsenti suurem. Seega ei olnud juuni jaekäibe kasv ühekordne eriolukorra järgne põrge.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Jaanika Tiigiste sõnul mõjusid esimesed suvekuud tööstuskaupade kaupluste müügile hästi ja juulis suurenes nende müügitulu seitse protsenti.
"Kõige enam ehk viiendiku võrra kasvas müük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade, lillede, istikute ja muuga," ütles Tiigiste.
Müügitulu suurenes seitse protsenti veel posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes ning kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi nagu kioskites, turgudel, otsemüügil, kuus protsenti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning viis protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.
Müügitulu vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes kuus protsenti tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning kaks protsenti muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad, näiteks kaubamajades.
Nii toidukaupade kaupluste müügitulu kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu suurenes eelmise aasta juuliga võrreldes ühe protsendi võrra.
Juuniga võrreldes kasvas juulis jaekaubandusettevõtete müügitulu ühe protsendi võrra. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes aga müük eelmise kuuga võrreldes ühe protsendi võrra.
2020. aasta esimese seitsme kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaks protsenti.