Paljuski stalinistliku uusklassitsismi stiilis ehitistest koosnev Sillamäe kesklinn kerkis pärast Teist maailmasõda kiiresti, sest raha kokku ei hoitud. Põhjuseks Ida-Virumaal põlevkivide hulka kuuluvast graptoliitargilliidist leitud uraan, mis sobis Nõukogude Liidu aatomitööstuse programmiga. Selle täitmiseks ehitati Sillamäele uraanirikastustehas ja tehase töötajatele oli vaja elamispaika.

Muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai selgitas, et Sillamäe linnakeskus võetakse kaitse alla, et säilitada ka tulevastele põlvkondadele seda, mis tol ajal tehti: "Näidata, et see on meie ajalugu ja me ei pääse sellest kuskile. Tegelikult ehitised on suursugused ja riigikorras pole ehitis mitte sugugi süüdi. "

Muinsuskaitseplaane tutvustaval rahvaarutelul osalenud sillamäelase Priit Orava hinnangul oleks Sillamäe vanalinna pidanud kaitse alla võtma juba ammu.

"Kui sõita bussiga ja käia lihtsalt korraks siit läbi, siis tõepoolest lööb pahviks. Aga kui hakata nurgataguseid vaatama ja näha nende majade olukorda, siis pole midagi teha, sest nõukogude aeg on laastavalt mõjunud. Ja muidugi ka Eesti taasiseseisvuse 1990. aastad olid siin väga rasked ja panid põntsu kogu linna elule," tõdes Orav.  

Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg toonitas, et linnasüdame muinsuskaitse alla võtmise protsessi käigus on vaja selgeks rääkida nii elanike, linna kui ka riigi õigused ja kohustused.

"Esimene asi ongi see, et oleks selged need piirangud. Teine asi on see, et kuna siin on riigi huvi selline ala kaitse alla võtta, tähendab see seda, et riik võiks seda nii nõu kui ka rahaga toetada," ütles Kalberg.

Eestis on 12 muinsuskaitseala, kuid Sillamäe oma teeb eriliseks see, et varem pole Eestis 20. sajandil ehitatud linnaosa muinsuskaitse alla võetud.

Kokku jääb Sillamäel plaanitavasse muinsuskaitsealasse ja seda ümbritsevasse kaitsevööndisse üle 170 ehitise. Sillamäe südalinn on plaanis kaitse alla võtta järgmise aasta lõpuks.