Sillamäe avab end aina rohkem merele ({{commentsTotal}})

Nõukogude ajal kinnine linn olnud Sillamäe soovib end aina rohkem merele avada ning linnapilti uuendatakse eesmärgiga, et väikesadama ja reisiterminali valmides saaksid turistid jalutada otse sadamast kesklinna.

Õhtuses tuledesäras pangapealselt linnaväljakult väga efektset vaatepilti pakkuv Sillamäe rekonstrueeritud Mere puiestee on kavas ametlikult avada alles tuleval nädalal, kuid märtsis alanud uuendamistööd on enam-vähem valmis, vahendasid ERR-i teleuudised.

Sillamäe aselinnapea Aleksei Stepanov tunnistas, et protsessi käigus tuli seal maha võtta hulk aastakümneid kasvanud puid. "Enne haljastuse otsustamist tegime dendroloogilise uuringu ja see näitas, et ilma haljastuse asendamiseta me kuidagi ei saa, seda enam, et ehitustööde käigus me rekonstrueerisime ka tehnovõrke – see eeldas, et haljastus läheb maha. Aga me lahendasime selle uue haljastuse näol ja arvan, et juba kolme aasta pärast me näeme seda nii, nagu ta peabki olema," ütles Stepanov.

Kui algul tekitas puude väljajuurimine kohalikes meelepaha, siis nüüdseks on rahva meeleolud muutunud. Lapselapsega puiesteel jalutanud Svetlana sõnul oli vahepeal pilt tõesti kole, kuid nüüd ollakse rahul.

"Kui eakad inimesed nägid, kuidas puid korraga massiliselt maha raiutakse, siis muidugi oli neil puudest kahju. Kuid nüüd, kui nad on näinud uuendatud puiesteed, on nemadki maha rahunenud. Hea, et kõik läheb linnas paremuse poole. Puiesteel saab mõnusalt jalutada, varsti rajatakse mere äärde promenaad. Puiestee lõppu ehitati väga hea laste mänguväljak, kõik on suurepärane ja soovin, et meie linn areneks samamoodi edasi," ütles ta.

Puiestee kõrval asuvas majas elav pensionär Zoja ütles, et eks piirkonna elanikel oli ehitustööde ajal keeruline, aga tulemus vääris kannatamist.

"Piirnevates majades elanud eriti haigetel inimestel oli kindlasti raske ehitustöid taluda, aga praegu on siin väga mõnus, et siin on sellised kõnniteed. Meile sõidavad siia isegi ekskursioonid puiesteed ja ka selle juures astuvat treppi vaatama," ütles ta.

Rahul oli ka kooliõpilane Darja. "Minu arust näeb see noortepärasem välja. Siin on nüüd õhtuti valgem ja tore on see, et siin on kõik uus ja seetõttu ka ilusam," ütles ta.

Promenaad tuleb laiade võimalustega

Nõukogude ajal piiritsoonis asunud Sillamäe linnaplaneering tehti nii, et merele pääs oleks võimalikult keeruline. Seevastu 2020. aastal Mere puiestee jätkuprojektina Sõtke jõe ja Soome lahe vahele ehitatav promenaad annab mereturistile võimaluse tulla planeeritavatest väikesadamast ja reisiterminalist otse kesklinna.

Kui väikesadam on kavas avada 2021. aastal ehk aasta pärast Sillamäe promenaadi valmimist, siis reisiterminali võimalik valmimise aeg on lahtine.

Teatavasti oli 2006. aasta kevadest Sillamäelt Kotkasse veidi rohkem kui aasta aega avatud reisiliin. Sillamäe sadama turundusdirektori Andrei Birovi sõnul käib ligi 10-miljoniline investeering tänapäeva nõuetele vastava reisiterminali ehitamiseks erasadamale üle jõu, kuid riigi abiga oleks nad valmis juba lähiaastatel kopa maasse lööma.

"Me saaksime 2019. aastal koos riigiga fifty-fifty ehitada valmis uue muuli ja terminali. See oleks väga suur pluss ja toetus kogu Ida-Virumaa arengule," ütles Birov.

Rajatav promenaad ei ole mõeldud üksnes jalutamiseks, vaid projekti põhjal kavandatakse promenaadile merre ulatuvaid sildu, sportimisala, kohvikut, vabaõhulava, mitut vaatetorni.

Kuulsad trepid ootavad paremad aegu

Sadamast promenaadi ja Mere puiesteed pidi Sillamäe kesklinna jõudmiseks tuleb üles minna ka veidi vähem kui 14 000 elanikuga Sillamäe visiitkaardiks olevatest treppidest, mis ootavad paremaid aegu.

Muinsuskaitsealuses tsoonis asuvad trepid on 60 aasta jooksul läbi elanud vaid kosmeetilist remonti. Aselinnapea Aleksei Stepanovi sõnul ei peetud mõistlikuks renoveerida treppe koos Mere puiestee ja promenaadiga, kuigi trepid tunduvad selle lahutamatu osana.

"Meil on kultuurikeskus muinsuskaitseameti järelevalve all ja selle kaitseala piir on 50 meetrit ning need trepid asuvad kaitsealas. Kui me oleksime ka treppe hakanud renoveerima, siis me oleks pidanud seda kooskõlastama muinsuskaitseametiga. Kuid enne seda oleks vaja olnud teha kindlaks, mis seisukorras see trepistik on ja mida nendega üldse ette võtta. See nõuaks ekspertiisi koostamist ja alles pärast seda oleks võimalik rääkida, kas seda saab rekonstrueerida või renoveerida. Praegusel juhul ei olnud m õistlik ega vajalik lülitada treppe Mere puiestee projekti," rääkis Stepanov.

Aselinnapea nentis, et uuenenud Mere puiestee on küll kaugelt vaadates ilus, kuid seda kahelt poolt ääristavad stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis kaunistatud fassaadidega hoonete väljanägemine jätab nii mõnelgi puhul paremat soovida.

Seda enam, et osa maju seisab praegu veel tühjana ja katkiste akendega. Linnapea avaldas lootust, et mida rohkem hakkab piirkonnas rahvast käima, seda suuremad võimalused tulevad ka ettevõtjatel oma halduses olevatele majadele uue hingamise andmiseks.

Kokku läheb Sillamäe Mere puiestee uuendamine ja rannapromenaadi rajamine maksma üle nelja miljoni euro, millest lõviosa tuleb EAS-i piirkondade tugevdamise programmist.



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: