"Insight": kellele on vaja Sillamäe promenaadi? ({{commentsTotal}})

Koht, kuhu kavandatakse Sillamäe promenaadi
Koht, kuhu kavandatakse Sillamäe promenaadi

Peagi rajatakse Sillamäele promenaad, mis ühendab sadama kesklinnaga. Nimetatud projekti on saatnud rohkearvulised tulekahjud ning vastuolud seaduse ja terve mõistusega. ETV+ uuriv saade "Insight" püüdis välja selgitada, miks otsustati maksumaksja raha matta äärelinna promenaadi asfaldi alla ja kellele see kasulik on.

Süütamised ja tahm Matrosjankal

Sillamäe elanikud hüüavad Sõtke tänavat vanast harjumusest Matrossovi tänavaks ehk Matrosjankaks. 2015. aasta augustis märatses Matrosjankal aga terve nädala tõeline tulemöll ning päästjad kutsuti välja vähemalt kümnel korral.

21. augustil süttis maja aadressil Sõtke 2. Järgmisel päeval kutsuti päästjad samale aadressile tagasi. 22. augustil süttis hoone aadressil Sõtke 11. Põleng õnnestus kustutada alles südaööks. 25. augusti hommikul kell 7 tuli päästjatel asuda kustutama maju aadressil Sõtke 4 ja 8. Tulest saadi võitu keskpäevaks. Kokku põles ühe nädalaga maha kaheksa vana maja. Põlengute põhjuseid uurinud endine päästeameti uurimisbüroo inspektor Viktor Baloban ütleb kindlalt: "Need pandi põlema. Isesüttimine oli seal võimatu. Elektrit majades polnud, seega ei saanud need süttida ilma tuleallikata, tahtluseta või lihtsalt ettevaatamatusest." Politsei algatas eksperdi järelduste põhjal süütamiste kohta kriminaalasja, mis aga kuhugi ei viinud. "Turvakaameraid seal polnud, samuti ei leitud ühtegi tunnistajat, kelle ütlused oleksid aidanud meil süütajaid leida, seepärast asi lõpetati," selgitab politsei Narva piirkonnagrupi vanemkomissar Jelena Roos.

Promenaad äärelinna tuhaväljadel

Enne 2015. aasta jõule veeti Matrosjanka vanade majade varemed prügimäele ning linnavalitsus hakkas töötama promenaadi projekti kallal. Üldplaneeringu kaartidelt on hästi näha, et Sõtke tänava maju polnud promenaadile ette nähtud.

"Isegi need ajad ei kattu. Sõtke tänav lammutati 2014. aasta algul, promenaadiga hakkasime tegelema 2016. aastal," eitab Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg kõiki võimalikke kokkusattumusi. Siiski kirjutasid ajakirjanikud juba 2014. aastal lehes Infopress, et linnavalitsus töötab välja rannaala planeeringu lähteülesannet tulevase promenaadi rajamiseks. Ajakirjaniku küsimusele tulevase promenaadi väljanägemise kohta vastas linnapea Tõnis Kalberg, et veel pole otsustatud, kas sinna tuleb kivist kaldapealne või Haapsalu stiilis rannapromenaad. Teisisõnu, promenaadi võimalikust rajamisest hakati rääkima juba 2014., mitte 2016. aastal, nagu linnapea praegu väidab.

Tulevase promenaadi maalilised vaated

Võõrsõnade leksikon selgitab, et promenaad on jalutustee. Kus Sillamäe võimud inimestel jalutada soovitavad? Tehase ja Mere puiestee vahel on tööstuspiirkond. Puiesteest terminali poole jalutades on jalutaja terve tee sunnitud imetlema elektrijaama musti korstnaid ja Silmeti tehase räpaseid tagahoove. Sealkandis elava Viktor Balobani meelest on esindusliku kaldapealse rajamine sellisesse kohta veider. "See tuleks ehitada tööstuspiirkonnast eemale, kus õhk on puhtam." Temaga nõustub Sillamäe elanik Larissa Sedova, kelle arvates oleks loogiline rajada promenaad suunaga Narva-Jõesuu poole. "Seal on kaunid paigad, kaks männisalu. Inimesed teeksid sporti ja naudiksid meie kaunist loodust," selgitab ta meile. Sillamäe ammune elanik Konstantin Ivanov on käega Silmeti poole näidates hämmingus: "Kui näed seda kõike... See ei häälesta meeldivale jalutuskäigule ega tekita head tuju."

Muudkui haiseb ja haiseb...

Koledad vaated pole tööstuspiirkonna ainus probleem: tehase läheduses on pidevalt tunda ebameeldivat lõhna. Endine päästeameti uurija Viktor Baloban selgitab: "Isegi öösel ei saa akent lahti teha, sest see hais tuleb sisse. Korteris ja trepikojas lõhnab halvasti." Ivanov nõustub temaga: "Kahjuks on need korstnad siin ammusest ajast püsti ja seisavad veel aastakümneid."

Larissa Sedovat hämmastab, et tulevane promenaad jääb elumajadest nii kaugele. "Enamik inimesi elab teises mikrorajoonis ja puhkab seal." Osa Mere puiesteest Narva-Jõesuu poole jäävast kaldapealsest on ilma tänavavalgustuse ja pinkideta, ehkki suurem osa linnaelanikke elab just seal, mitte sadama külje all. Sinna aga promenaadi ei ehitata.

Silmeti tagahoovid ei ole Monte Carlo

Tuleb tunnistada, et praegusel kujul näeb Sõtke tänav välja nagu põrgu eeshoov ning promenaad oleks sadama reisiterminali kõrval asuva piirkonna heakorrastamiseks sobiv lahendus. Ent Sillamäe sadama direktor Margus Vähi väidab, et sadam pole promenaadist põrmugi huvitatud ja see ehitatakse linnaelanike tarvis. Kas tõesti? Sõidame selle versiooni kontrollimiseks kohapeale. Praegu saab reisiterminali ainult Sõtke tänava kaudu. Teekattes haigutavad hiiglaslikud kraatrid, mis tõotavad hävingut ajakirjanike auto põhjale ja velgedele. Saatetegijad roomavad kuidagimoodi siiski sadama sissepääsuni ja väljuvad autost, püüdes vaadata maailma Eesti põhjanaabrite pilguga. "Normaalne Soome turist minestaks ilmselt juba terminalist väljudes: otse ees avaneb tema pilgule tohutu prügimägi ja suur kasutatud rehvide püramiid. Väravast paremal näeb turist Silmeti nõe ja tahmaga kaetud seinu ja korstnaid, vasakul sedasama Sõtke tänavat, mida mööda on võimalik liikuda ainult kuival suvepäeval ja sportlike jalanõudega. Pärast vihma ei tasu sinna üldse jalga tõsta," võtab ajakirjanik avaneva vaate kokku.

On raske ette kujutada külalist, kes sooviks kõike seda teist korda näha. Seega saab rajatavast promenaadist reisterminalile viisakas euroopalik värav tsiviliseeritud maailma.

2018. aastal arutasid peaminister Jüri Ratas ja kunagine peaminister, praegune Sillamäe sadama nõukogu liige Tiit Vähi uue reisiterminali ehitamist. Sellise võimaluse annaks kümme aastat tagasi lõppenud reisijateveo taastamine Sillamäe ja Kotka vahel.

"Insight" küsis sadama juhilt Margus Vähilt, kas reisiterminali arendamise idee on veel arutusel. Ta vastas, et valitsusele on tehtud koostööettepanek, ent konkreetset plaani veel pole. "Sadama töötajad ei kavatse promenaadil patseerimas käia, see on linnaelanike jaoks," täpsustas Vähi. Fakt on aga see, et just sadam tellis ja maksis kinni promenaadi eskiisi ja andis selle linnavalitsusele pidulikult üle 2016. aasta Sillamäe linna- ja merepäeval. Linnavalitsusele andis eskiisi üle Sillamäe sadama nõukogu esimees Tiit Vähi isiklikult.

Ehitame ehituskeeluvööndisse

Praegu liigub promenaadi rajamine lausa linnutiivul: ehitaja on leitud, peagi algavad tööd. Ent tähelepanu: promenaadi pole linna üldplaneeringus ette nähtud ja see ei põhine antud linnaosa detailplaneeringul, mis on seaduse vaatevinklist lubamatu. Enamgi veel, promenaad on kavandatud kalda ehituskeeluvööndisse, kus ehitamine on keelatud.

Nagu "Insightile" keskkonnaametist teatati, on ehitamine kalda ehituskeeluvööndisse lubatud üksnes üld- ja detailplaneeringu alusel ning keskkonnaamet on linnavalitsuse tähelepanu korduvalt sellele juhtinud. "Meie seisukoht on järgmine: promenaadi ehitamine sellisel kujul nõuab detailplaneeringut. Ent linnavalitsus on selle vastu," selgitab keskkonnaameti Põhja regiooni juht Jaak Jürgenson.

Meenutame: 2014. aastal rääkis linnapea, et detailplaneering on väljatöötamisel. Miks linn seda enam vajalikuks ei pea? Siin tekib kohe kaks küsimust. Esiteks on arusaamatu, miks linnapea on meelt muutnud - ta ju ütles, et detailplaneeringu tehniline ülesanne on koostamisel. Teiseks pole selge, miks arvatakse piisavat üldplaneeringust, milles pole promenaadi kohta sõnagi. Üldplaneeringus on kirjas ainult see, et kaldaala tuleb heakorrastada. Nimetatud seaduserikkumiste tõttu algatas justiitsministeerium augustis järelevalvemenetluse promenaadile välja antud ehitusloa seaduslikkuse suhtes.

Otsige raha, ja palju

Lõplikku vastust pole ministeerium veel andnud, sest järelevalvemenetlus alles käib. Siiski võib juba esitada järgmise küsimuse: kes maksab selle peo eest, kuhu kõik niimoodi kiirustavad? Algselt hinnati promenaadi projekti maksumuseks 3 300 000 eurot, millest linn pidi tasuma ainult pool miljonit eurot. Praeguseks on maksumus kasvanud juba 4 200 000 eurole ilma käibemaksuta. "Insight" küsis EAS-ilt dotatsioonide kohta ja sai teada, et maksimaalne toetussumma ei ületa 2 300 000 eurot, seega peavad linnaelanikud maksma tööstustsoonis jalutamise eest umbes kaks miljonit. Linnapea sõnul tuleb laenu võtta ja linnavalitsus on selleks valmis.

Miks hävitati Matrosjanka?

Kui etenduse algul ripub seinal püss, peab see lõpuks pauku tegema. Käesolev lugu algas põlengutest Sõtke ehk Matrossovi tänaval. Vastamata jäi oluline küsimus: miks need majad maha põlesid? Need seisid juba ammu tühjalt, seega oleks võinud need lihtsalt ära lammutada. "Insight" küsis Margus Vähilt, kas ta teab, mis juhtus Sõtke tänava majadega. "Ma ei tea, mis nende lobudikega juhtus. Need olid ammu tühjad, seal elasid asotsiaalid. Sellised mahajäetud logud lagunevad ja põlevad alati," vastas Vähi.

Tegelikult polnud tegemist lagunenud lobudike, vaid linna potentsiaalse arhitektuurilise vaatamisväärsusega. Juba 2008. aastal koostati Sillamäe miljööväärtusliku ala teemaplaneering, kus need Sõtke tänava "lobudikud" olid kantud 40.-50. aastate ajaloolise hoonestuse hulka, millest linn alguse sai. Majad oli ette nähtud kas restaureerida või konserveerida paremate aegade saabumiseni. Lammutamisest polnud mingit juttu. Päästeameti esialgse versiooni kohaselt oli põlengute põhjuseks süütamine. Süüdlasi aga ei leitudki, ehkki kohalikud aktivistid olid valmis öösiti valvesse asuma ja kurikaelad kinni püüdma. Kriminaalasi lõpetati.

Sillamäele oleks võinud tekkida terve arhitektuurimälestisest tänav, ent see põles ära. Koleda minevikuga koha heakorrastamiseks rajatakse promenaad, mis läheb linnaelanikele maksma planeeritust neli korda rohkem ega paikne seal, kus elab enamik linlasi, vaid tööstuspiirkonnas. Ehkki sadama juhtkond väidab, et sadam pole promenaadist huvitatud, kujundab see täielikult ümber just tee sadamast kesklinna.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: