Saksa poliitikud kutsuvad loobuma Nord Stream 2 ehitusest
Saksa poliitikud on Aleksei Navalnõi mürgitamise valguses tõstatanud teema Nord Stream 2 gaasitorust loobumise teemal.
Saksa meedias on Navalnõi tapmiskatse selgumise järel kõlanud üleskutsed oodata, kuni selgub Venemaa enda uurimistulemus. Samas kui Kreml koostööd ei tee, siis ehk tuleksid kõne alla sanktsioonid ning seda koos Euroopa Liiduga.
Rohelised kutsuvad loobuma gaasitoru Nord Stream 2 ehitusest Läänemeres.
"See saadaks suurepärase signaali, kui Saksa valitsus ütleks nüüd, et loobub kahepoolsest projektist Eesti, Läti, Leedu ja Poola kasuks. See oleks suur samm Euroopa ühendamise suunas. See toru on lõhestaja," ütles Liit 90/Rohelised liige Omid Nouripour.
Müncheni julgeolekukonverentsi direktor Wolfgang Ischinger peab mõtet iseenda põlve laskmiseks, sest Nord Stream 2-s osalevad Saksa ja Austria ettevõtted. Samas Bundestagi väliskomisjoni esimees Norbert Röttgen peab loobumist mõistlikuks mõtteks.
"See on euroopa teema. Meie eurooplastena peame miinimumina seisma tsiviliseerituse ja inimõiguste austamise eest. Vajame Euroopa selget, ühtset, karmi vastust. Kõik tuleb panna proovile," ütles Röttgen.
Navalnõi juhitud korruptsioonivastase fondi juht Ivan Ždanov on kindel, et tegemist on riikliku tapmiskatsega.
"Esiteks, nad tahtsid Aleksei Navalnõid tappa, mitte hirmutada või midagi niisugust. Sellise ainega korraldatakse tapmisi. Teiseks, see näitab kokkuleppe taset, Aleksei Navalnõi tapmisekatse planeerimise taset, sest sellist sõjaväe tasemega mürgist ainet saab olla üksnes valitsusel, eriteenistustel," ütles Ždanov.
Kreml aga jätkab oma algusest peale võetud eitamist - kui alguses ei antud saksa arstidele luba Navalnõid külastada ning hiljem ei tehtud koostööd saksa uurijatega, siis nüüd pärast Berliini ametlikku kinnitust, väitis Kreml, et endiselt ei ole mingit alust Venemaad süüdistada.
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) väljendas mürgitamise pärast tõsist muret ning ütles, et see on vastu rahvusvahelistele õigusnormidele.
Toimetaja: Aleksander Krjukov