Senati ja Esindajatekoja saadikute kompromisskokkuleppes nähakse ette nende firmade karistamist, kes Venemaalt mööda Läänemere põhja Saksamaale kulgeva gaasitoru ehitamises osalevad. See puudutab nii laevaomanikke, merepõhjas töid tegevaid ettevõtteid kui ka näiteks kindlustajaid ja edasikindlustajaid, mis ehitusega seotud firmadele kindlustust pakuvad. Eelnõu jõustub üksnes siis, kui Kongressi mõlemad kojad selle heaks kiidavad ning president Donald Trump allkirjastab.

Ehkki Saksamaa ning trassi ehitav Vene gaasiettevõte Gazpron väidavad, et tegemist on puhtalt ärilise projektiga, leiab USA, et Vene president Vladimir Putin saab sellega suurendada oma mõju Euroopa poliitikasse sekkumisel. Lisaks jätab gaasitoru valmimine Ukraina ilma Vene gaasi transiidi tasudest, mis on Kiievile oluliseks sissetulekuallikaks.

Sanktsioonide algatajad loodavad, et need takistavad Gazpromil kasutada Vene trassiehituslaeva Akademik Tšerskii gaasitoru viimase, 160-kilomeetrise lõigu valmisehitamiseks Taani vetes.

Sanktsioonide eelnõu, millest esimesena teatas USA äriuudiste agentuur Bloomberg, põhineb senaatorite Jeanne Shaheeni ja Ted Cruzi varasemal algatusel.

Nord Stream 2 pressiesindaja Jens Mueller ütles, et peab täpsema hinnangu andmiseks eelnõuga tutvuma, kuid varasem Cruzi ja Shaheeni algatus oleks puudutanud 120 ettevõtet 12 Euroopa riigis.