Karikakramäng Nord Stream 2 ümber jätkub. elmisel nädalal ütles Saksamaa valitsuse kõneisik Steffen Siebert, et Aleksei Navalnõi mürgitamine võib avaldada mõju ka hiigelprojektile. Saksa Euroopa asjade minister Michael Roth lisas, et Navalnõiga seoses ollakse avatud kõigiks sanktsioonideks, vahendas "Välisilm".

Liidukantsler Angela Merkel on ebamugavaid küsimusi tekitaval gaasitoru teemal suutnud laveerida juba aastaid, kuid näib, et viimaks tuleb valikuid tegema hakata. Seda hetkel, mil ligi 2500 kilomeetri pikkusest gaasijuhtmest on ehitamata veel vaid viimased 160 kilomeetrit.

European Policy Centeri analüütiku Marco Giuli sõnul on kõnekas juba seegi.

"Mida me näeme, on see, et selle projekti teel on järjekordne tõke, mis leiab aset Saksamaal. Uus element siin - ja see on Navalnõi juhtumi tulemus - on see, et Saksamaa poliitikamaastikul algas arutelu selle energiatehingu üle. Ja see on juba oluline signaal Venemaale, hoolimata sellest, milline on tulemus," selgitas Giuli.

Merkeli jaoks muudab olukorra keeruliseks see, et tema valitsuspartnerid sotsiaaldemokraadid on nii Nord Stream 1 kui ka 2 toetanud sellest ajast, mil neid juhtis Gerhard Schröder.

Giuli sõnul pole Merkel kunagi gaasitoru suhtes entusiastlik olnud, kuid ta jätkas senist poliitilist liini.

"Saksamaal on olnud pikaajaline ja laialdane konsensus, et neid teemasid tuleks hoida eraldi. Saksa ärikogukond on tugevasti põimunud Vene äri ja poliitiliste huvidega," ütles analüütik.

Lõhe gaasitrassi teemal jookseb läbi ka Merkeli enda parteist. Kui mitmed kristlikud demokraadid peavad seda puhtalt äriprojektiks, siis leidub ka häälekaid vastaseid. Üheks neist on europarlamendi liige, Balti riike hästi tundev Michael Gahler. Tema poliitikat ja äri lahuta.

"Ma arvan, et meil peaks Venemaa poliitikale terviklik vaade olema. Ei ole loogiline vaadata ühel päeval Krimmi ja Donbassi, teisel päeval nende julmust Süürias, kolmandal päeval Navalnõid, järgmisel päeval Valgevenet ja kõiki muid asju, mis on juhtunud. Need on osaks tervest nende poliitilisest lähenemisest meie suunas. Nad on meie süsteemsed vastased," sõnas Gahler.

Tema hinnangul tuleks Nord Stream 2 projekt peatada seniks, kuni Venemaa pole oma poliitikat Euroopa Liidu suunal muutnud.

"See on loomulikult väljakutse, sest sellega seotud ettevõtted esitavad suure tõenäosusega kahjunõuded. Me peame selle ära lahendama. Aga esimese sammuna tuletan ma meelde, et nad ei täida Euroopa Liidu gaasituru direktiivi. Isegi kui poleks sanktsioone, ei pruugiks see tööle hakata, kui see ka valmis ehitataks, sest pole toimunud eraldamist - Gazprom on endiselt nii torujuhtme kui ka gaasi omanik," rääkis Gahler.

Ta viitas sellega eelmise Euroopa Komisjoni loodud gaasidirektiivile, mis oli vastuseks Nord Stream 2-le. Erinevalt Venemaa ja Ameerika Ühendriikide jõulistest sammudest rahvusvahelisel areenil visati sellega gaasitorule kaikaid kodaratesse Euroopa Liidule omasel moel, seadusi luues.

Marco Giuli sõnul oleks direktiivist möödaminekuks siiski mõned võimalused.

"Näiteks avab Gazpromi toru teistele Venemaa ettevõtetele Novatek, Rosneft ja teistele operaatoritele. Teine variant oleks luua kunstlik tarnekoht Saksamaa territoriaalvete piirile. See oleks loomulikult täiesti kunstlik, sest seal oleks endiselt sees ainult Vene gaas," rääkis Giuli.

Tema sõnul on Saksamaal projekti peatamiseks mitmeid võimalusi.

"Saksamaa võib ehitusele seada moratooriumi, lastes ehitusel edasi minna, aga mitte importida gaasi, kuniks Venemaa pole poliitilisi tingimusi täitnud. Meie ees on valik erinevaid võimalusi ja Saksa poliitikud peavad nüüd selle lahendama. Aga see pole ainult Saksamaa asi. Tõenäoliselt peaksid sakslased ükskõik millist sammu ülejäänud Euroopaga koordineerima," ütles Giuli.