"Käitumine avalikus ruumis ja arrogantsete nõudmiste esitamine selles toonis, mida meie Lääne partnerid endale lubavad, räägib sellest, et neil ei ole peale kunstlikult õhutatud pateetika mitte mingeid tõendeid," lausus Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Pühapäeval vastas Saksa välisminister oma Vene kolleegile. "Me juba andsime nõusoleku õigusabi taotlusele. Me teatasime Vene suursaadikule eelmisel nädalal – et kui selline päring tuleb, siis me oleme nõus aitama. Ei ole mingit põhjust sellega mitte nõustuda. Siin on jälle tegemist vassimisega, mida oleme viimastel päevadel korduvalt näinud," ütles Saksamaa välisminister Heiko Maas.

Novitšoki närvimürgi perekonda kulub mitu ainet ja nad kõik on surmavad, selgitab üks Novitšoki leiutajatest, keemik Vil Mirzajanov. Kuidas siis õnnestus nii Navalnõil kui ka kaks aastat tagasi Inglismaal mürgitatud Sergei ja Julia Skripalil ellu jääda?

"Esiteks, Inglismaal kasutati hoopis teist ainet – A-232, see on närvimürgi binaarne versioon. Ja see versioon on lahjem, surmava aine kontsentratsioon kuni 70 protsenti. Nii et Skripalidel lihtsalt vedas, et kontsentratsioon, mille nad said, osutus mittesurmavaks. Ja neile anti ka õigel ajal abi. Kui neid hoitaks ilma vajaliku ravita kinni, nii nagu Navalnõid, poleks nad ellu jäänud. Nii et sellega GRU pani mööda," rääkis Mirzajanov.

Mirzajanovi hinanngul polnud Navalnõi puhul eesmärk mitte tappa, vaid rivist välja lüüa, teha temast invaliid. "Siin sobis hästi teine aine, millest ma rääkisin – A-242. Aga nad jälle panid natuke mööda. Nad arvasid, et kolme päevaga see aine organismist kaob. Kuid see aine jääb väikeses koguses maksa ega lagune. Sakslased seda teadsid ja selle teadmisega analüüsisid ka Navalnõi proove. Nii et siin ka lasti mööda – aine ei kadunud. Ei ole isegi teda, mis ajaga see kaob," lausus Mirzajanov.

Vastuöök Nord Streamiga

Nüüd tekib küsimus kuidas peaks Lääs vastama vene opositsionääri mürgitamisele. Bundestagi väliskomisjoni esimees ja Angela Merkeli võimalik mantlipärija CDU juhi kohale, Norbert Röttgen vastas kolmandal septembril sellele küsimusele Twitteris nii: "Venemaa viib ellu ebainimliku ja põlastavat poliitikat. Diplomaatilistest sammudest enam ei piisa. Pärast Navalnõi mürgitamist on meil vaja Euroopa kindlat vastust, millest Putin saaks aru: EL peab üheskoos peatama Nord Stream 2-e."

Angela Merkel astus gaasitoru kaitseks välja, samas ei ole projekt Euroopale enam nii oluline, nagu oli varem.

"Otsus gaasitoru ehitamine edasi lükata, vähemalt turu praegust seisu arvestades, ei mõjuta mitte kuidagi Euroopa energiajulgeolekut. Nõudlus gaasi järele on Euroopas langenud, suuri probleeme ei ole, gaasihoidlad on täis," lausus Moskva energeetika ja finantsinstituudi juhtiv teadur Marsel Salihhov.

See, et Euroopa tarbijatel probleeme ei ole, ei tähenda, et neid ei ole suurtel energiafirmadel.

"Nord Stream AG ainus aktsionär on Gazprom. Aga viis Euroopa ettevõtet osalevad projekti rahastamises. Nad andsid laenu Nord Stream AG-le, mis kulub Gazpromile. Keskmiselt andis igaüks 700–800 miljonit eurot laenu. Tekib küsimus: mis nendest laenudest saab kui Nord Stream ei lähe käiku?" lausus Salihhov.

Saksamaal käib elav debatt, milles kaugeltki kõik ei pea mõistlikuks siduda gaasitoru tulevik Navalnõi mürgitamisega.

"See, mis puudutab Nord Streami: see ei ole riigi otsustada, see on peamiselt erasektori majandusotsus. Minu arvates ei ole need asjad praegu omavahel seotud," märkis näiteks CSU partei esimees ja Baieri liidumaa peaminister Markus Soeder.

Nord Sream 2 eelarve on peaaegu 10 miljardit dollarit, millest suurema osa on Gazprom juba Läänemere põhja matnud ja tahab nüüd igal juhul projekti lõpuni viia. Ainuüksi torule kasutusloa mitteandmine oleks Vene gaasihiiule valus hoop.

"Eurooplased võivad öelda – vaadake, me praegu paneme toru ehitamisele piirangud pooleks aastaks ja ootame teilt mingit sisulist reaktsiooni. Nii et tegemist ei ole gaasitoru ehitamise või lõpetamise keeluga, vaid tingimusega – poole aasta jooksul me ootame teilt mingit vastust. Kui Vene võimudelt tuleb konstruktiivne reaktsioon, mida eurooplased ootavad, siis me vaatame läbi ehitamise jätkamisvõimaluse. Kui ei – siis ei," lausus Salihhov.