Euroopas reisimine on COVID-19-sse nakatunute arvu kasvades muutunud taas keerukaks. Piirid on küll lahti, aga Euroopa riikidesse sisenemise tingimused on erinevad ja võivad muutuda praktiliselt iga päev.

Kogesin seda ise nädalavahetusel Lätis käies. Eestlasi oli Riias palju nagu tavaliselt. Praeguste riikidevaheliste kokkulepete kohaselt oli mul naabrite juurde võimalik minna vaid seetõttu, et Eesti kahe nädala uute nakatumiste koguarv 100 000 elaniku kohta oli reedese seisuga 15,98.

Kui Läti valitsus teinuks järgmist nädalat puudutavad otsused kas neljapäeval või laupäeval, oleks Eesti nakatunute arv olnud kõrgem ja Lätti sisenemisel oleks eestlasi ees oodanud kahenädalane eneseisolatsioon. Samas Prantsusmaale, kus uusi juhtumeid 100 000 elaniku kohta on kahe nädala jooksul praeguse seisuga 118, oleks saanud sõita vabalt. Tagasi tulles testi tehes oleksin saanud nädala alguses tööle minna.

Reeglite erinevus ja kiire muutumine loob niigi ebakindlas olukorras veel suuremat ebakindlust ja segadust nii inimestele kui ettevõtetele. Seepärast tegi Euroopa Komisjon reedel ettepaneku reisipiirangute ühtlustamiseks Euroopa Liidus. Ettepaneku järgi tuleks kõikides riikides kasutusele võtta n-ö valgusfoori süsteem, kasutades kolme kriteeriumi: tehtud testide koguarv, positiivsete testide osakaal ja kahe nädala uued nakatumisjuhud.

Nüüdseks on olukord võrreldes suve algusega, kus viirus oli taandunud, muutunud. Kui rakendada 16 juhu taset 100 000 elaniku kohta, mis suve alguses kokku lepiti ja mida rakendatakse Euroopa Liidust väljapoole jäävatest riikidest reisimiseks, saaksid omavahel reisida vaid Lätis (4,8), Soomes (6,4) ja Küprosel (10,3) elavad või töötavad Euroopa Liidu kodanikud.

Euroopa Liidu ühe põhivabaduse, inimeste vaba liikumise, säilitamiseks ja tagamiseks tuleks reisipiirangute nakatumisnäitu tõsta. Muidugi ei tohi seda teha kergekäeliselt ja läbimõtlematult, kuid arvestada tuleb ka majanduse olukorraga ja sellega, et Euroopa riigid ja eurooplaste elud on aastatega põimunud. Paljud elavad ühes ja käivad tööl teises riigis. Euroopasse sõidetakse õppima või külla lähedastele.

Reisimisvõimaluse säilimine on hädavajalik ka väga keerulises olukorras turismisektorile, seda ka Eestis. Nakatunute arvu suurem piirmäär reisipiirangute kehtestamisel ei ole täna ka nii suure tervishoiuriskiga kui enne suve.

Praegu on üle Euroopa haiglasse sattunute osakaal kõigi nakatunute seas oluliselt väiksem, haigeid osatakse paremini ravida ja viirust ennetada ning meditsiinisüsteemi võimekus on märgatavalt kasvanud. Samuti on olemas isikukaitsevahendite varu.

Seda arvestades jääks komisjoni ettepaneku kohaselt roheliseks piirkonnad, kus nakatunute arv 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul on alla 25 ja positiivseid teste on alla kolme protsendi kõikidest tehtud testidest. Selliseid riike on EL-is praegu üheksa, mõned mahuvad nende sekka väga napilt.

Kollased oleksid piirkonnad, kus nakatunute arv on alla 50 ja positiivseid teste on alla kolme protsendi. Selliseid riike (koos roheliste piirkondadega) on EL-is praegu kakskümmend.

Punased oleksid piirkonnad, kus nakatunute arv on üle 50 ja positiivsed on rohkem kui kolm protsenti testidest. Nendest piirkondadest reisimisel tuleks jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni või teha riiki sisenedes (või enne reisi alustamist) COVID-19 test. Põhimõte, mida rakendab hetkel edukalt ka Eesti.

Valgusfoorisüsteemiga saaksid liituda vaid need piirkonnad, kus nädala jooksul tehakse rohkem kui 250 testi 100 000 elaniku kohta. Komisjonile on tähtis ka kõikide Euroopa Liidu kodanike võrdne kohtlemine, mis on jällegi üks oluline Euroopa Liidu aluspõhimõte. See tähendab, et kõiki samasuguse nakatunute arvuga riike tuleks kohelda võrdselt ja näiteks naabritele ei saaks ettepaneku heakskiitmisel rakendada n-ö soodsamaid tingimusi.

Arutelusid riikidevaheliste reisipiirangute ühtlustamiseks on viimastel nädalatel peetud pidevalt, kokkulepet on muu hulgas takistanud erinevad testide arvud ning andmete kogumise kvaliteet ja kiirus.

Komisjoni ettepanekud peaksid mitmed senised mured lahendama, kuid kokkuleppe saavutamine pole kahtlemata lihtne. Loodan siiski, et paari nädala pärast on eurooplaste reisitingimused ühtsemad ja selgemad.