Kolmapäeva ennelõunal rõhutas õiguskantsler Ülle Madise ERR-ile antud intervjuus, et kevadine paanika ja koroonaviiruse vastaste piirangute kehtestamine oli rahva emotsioonidele vastutulek ja seda ei saa mingil juhul poliitikutele ette heita. Keegi ei teadnud, mis on tulekul ja inimeste hirmud olid mõistetavad. Nii demokraatia toimibki.

Madise rõhutas samas, et nüüd on käes aeg, mil otsuseid peavad tegema spetsialistid ja teadlased ning neid tuleb kuulata.

Kolmapäevase seisuga on Eestis haiglaravil seitse (!) koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Kolmapäeva keskpäeval kuulutas aga Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, et tema hinnangul on teine viiruse laine kohal ja koolid tuleb viia osaliselt distantsõppele.

Linnapead ei häiri terviseameti kinnitus, et õppetöö piiramine koolimajades ja õpilaste koju surumine pole mõistlik, küll võiks mõelda, kas kõiki suurüritusi peab pealinnas ikka korraldama. Baarid on õhtuti lahti, linnas toimuvad peod, nädalavahetusel on linnas maratonijooksu võistlused.

Mille poolest on õpetajaskond eriline, et ollakse eriti ohustatud töötajate kategoorias? Kas kassas töötav müüja või apteegis köhivatele inimestele rohtusid soovitavad apteekrid pole ohus? Paneks poed ja apteegid ka kinni?

Muidugi Kõlvart tervisespetsialiste ei kuula, sest poliitiku veri ikka vemmeldab, kui on võimalus emotsioonidelt hääli korjata. Olla eesliinitöötaja, korraldada ja keelata! Ja lihtsam on kuulata hirmunud silmadega haridusametnikke, kes lihtsalt kardavad vastutust võtta. Kõlvarti puhul tuleb muidugi tunnistada, et tema on seda keelavat-piiravat joont hoidnud rangelt kevadest saadik.

Samal ajal istuvad valitsusliidus Toompeal inimesed, kes on selges segaduses. Laest võetud koroona nakatumisnäidud on Eesti ja kogu Euroopa nurka mänginud. Poliitikute endi kehtestatud piir - 15 nakatunut saja tuhande inimese kohta - käriseb. Valitsus aga vaikib visalt, kui küsida, kas Eestile sobib Euroopa Komisjoni pakutud uus piirarv, 50 nakatunut saja tuhande inimese kohta.

Miks vaikib?

Vastus on lihtne: poliitikud ei tea, kuidas rahvas reageerib. Kas hirmunute osakaal on piisavalt suur, et kalduda nendega kaasa jooksma või kehtestada riigis rangelt ainult neid piiranguid, mida soovitavad asjatundjad. Juhul kui terviseamet ütleb, et lennupiirangud on asjatud, siis tuleb need maha võtta, kui aga ütleb, et kanname edaspidi maske, siis tuleb seda teha.

Meeldimise või mittemeeldimise aeg võiks koroonaga tegeledes ükskord otsa saada.