Tallinna Vanalinnas enne koroonakriisi eduka Olde Hansa restorani tegevjuht Tene Linki sõnul on idee tervitatav, kuid mitte ainus päästerõngas. "Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on meie käive täna kümme protsenti ja langeb," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Turmismivautšerid oleksid põhimõtteliselt riigi poolt ette makstud kinkekaardid, mida inimesed saaksid kasutada Eestis turismiteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Kriisi alguses toetas riik turismisektorit tervikuna.

"Nüüd kui on näha, et see kriis jääb venima, tõenäoliselt kogu sektor samas vormis säilida ei saa. Ja täna selle kui minna kinkekaartide-vautšerite süsteemile, siis me sellega tegelikult toetame juba nõudluspoolt. Et me tegelikult laseme turul toimida, me anname tarbijale võimaluse ise valida, mis teenust ta vajab," ütles majandusministeeriumi asekantsler Viljar Lubi.

Riik alles hakkab arutamata kinkekaartide otstarbekust, nende võimalikku hinda ja kuidas neid jagama hakata. Turismifirmade liidu hinnangul sellisest vautšerist suurt kasu pole, sest see pööritab umbes 400 miljonit eurot kohalikku raha. 

Eesti Turismifirmade Liidu president Külli Karingi sõnul ei too vautšerisüsteem turismiettevõtetele lisaraha.

"See on siseriikliku tarbimise elavdamiseks, mis iseenesest on väga tore, et meie majutusasutustel, spaadel, maaturismil oleks rohkem tegevust, aga see kahjuks ei too meile sisse lisaraha. Kui turism tõi meile eelmisel aastal kaks miljardit tulu, siis seda ei anna selle vautšeriga teha," rääkis Karing.

Mitmed riigid kasutavad sarnast vautšerit turimsi turgutamiseks ja tegelikult arutati Eestis seda ideed juba kevadel.

Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp märkis, et vautšer pole turismi päästev võluvits. "Me tegime kogu liiduga eelmine nädal ettepaneku, et töötukassa palgameede peaks meie sektorile jätkuma kuna, me oleme kõige rohkem kannatanud ja kahjuks ka taastumine võtab veel aega. Kui terve sektori töötajad saaksid palgatuge, oles see vahemikus 65-90 miljonit," märkis ta.

Olde Hansa omanik Auri Hakomaa lisas samuti, et riik peaks nägema suuremat pilti "Peab muidugi esialgu vaatama seda, et mis ärid on kõige rohkem kannatanud ja kus turismi osakaal on kõige suurem. Kui siin keskmiselt on langus on mingi 70-80 protsenti, see on selge, et siin vajatakse tuge ja neid töökohti säilitada," ütles ta.

Turismisektor sooviks 30 000 töökohast pooled säilitada. Milliseks kujunevad tegelikud abimeetmed selguvad alanud eelarve läbirääkimistest, ütles Lubi.