Eelmise aasta augustis liikus Tallinna sadamast läbi ligi 1,3 miljonit reisijat. Tänavu oli see number 550 000. On selge, et asjad turismivaldkonnas on hapud ja Eestis jääb saamata sadu miljoneid eurosid. "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis, kui palju on see riigi ehk kõigi maksumaksjate probleem.

Pärnu Tervis spaa grupis on kahe hotelli peale kokku 704 voodikohta, kliente praegu päeva peale suurusjärgus 120. Kui mullu septembris oli neil 15 000 kliendiööd, siis tänavu arvestatakse 4000 ehk umbes veerandiga.

Tervise juht Jaan Ratnik tõi välja, et alates märtsist oli neil 2,5 kuud nullkäive, mis suvel taastus mullusega võrreldes isegi 75 protsenti peale. Ent olukord on uuesti terav.

"Nüüd on näha jälle seda, et tuleb -65 kuni -70 protsenti käibelangus kuus ja arvestades seda, et meil sisuliselt täna liikuma ei ole hakanud grupid, spaapaketi tarbijad Skandinaaviast, siis ma kardan, et see olukord võib väga vabalt kuni kevadeni sellise käibelanguse protsendiga kesta," rääkis Ratnik.

Sektori omapära on, et turismihooajal ehk kevadest sügiseni kogutakse rasva ja talv elatakse sellega üle. Sel suvel rasva peale ei tulnud. See tähendab, et ettevõtted on juba pidanud kohanduma. Kui aasta alguses töötas Tervise grupis ligi 400 töötajat, siis praegu on neid 270.

"Kui kliente on 100, siis meid on jätkuvalt ju ikka liiga palju ja kevadeni kestmiseks meil küll sellist reservi ei ole, et ilma tuludeta nüüd kõike seda kulukoormat endal kaelas kanda," tõdes Ratnik.

Koondamisplaanidest teatas kolmapäeval ka Eesti reisimajanduse üks mootoritest, Tallink. Töö kaotus võib ees oodata 1500 Eesti töötajat. Seejuures Tallinki ärile pani riik kevadel jõuliselt õla alla - 100 miljonit eurot laenu, lisaks muud meetmed.

"Kui küsitakse, et me justkui oleme saanud 100 miljoni eurose laenu, siis ma just täna kontrollisin fakti, et ainuüksi ühe laeva, mis Tallinn-Helsingi vahel sõidab, aastane käitluskulu on 59 miljonit eurot, pea 60 miljonit ja Tallinkil on 15 laeva," selgitas Tallink Grupi juht Paavo Nõgene.

Näiteks augustis oli neil reisijaid mullu sama ajaga võrreldes üle 55 protsendi vähem. Seejuures keegi ei tea, millal võiks tulla leevendust pakkuv vaktsiin või millal olukord paremaks muutub.

"Enam ei saagi väga kaugele plaane teha. Me oleme otsustanud panna mitmed laevad, osad juba seisavad, osad jäävad peatselt seisma kuni aprillikuuni, sest teadmatust on liiga palju. /.../ Põhimõtteliselt elame päev korraga. Me ei tea, kuhu homme sõita võib, me ei tea, kust homme reisijaid tuua võib," rääkis Nõgene.

"Kujutage ette mingit muud tööstusharu, kus iga reede kell 16 öeldakse, kas esmaspäeval on töö või ei ole töö. Põhimõtteliselt iga reede kell 16 tuleb välisministeeriumi kodulehele teade, millised riigid on jälle kinni läinud," selgitas Eesti Turismifirmade Liidu president Külli Karing.

Turismifirmad ütlevad, et küsimus ei ole ainult neis, sest iga hotelli või reisifirmaga on seotud mitmed neile teenuseid osutavad või tooteid tarnivad ettevõtted. See on tõsi. Swedbanki peaanalüütiku Tõnu Mertsina sõnul on turismisektori mõju majandusele ligikaudu kaheksa protsenti.

"Meil on eratarbimine 47-48 protsenti SKP-st ja eelmisel aastal 11 protsenti sellest eratarbimisest tuli välisturistidelt. See number on väga suur iseenesest, sest nüüd on ta kukkunud kahe protsendi peale teises kvartalis," rääkis Mertsina.

Et koondamisi vältida ja sektori potentsiaali säilitada, tuleks riigil jätkata töötasude hüvitamist kuni järgmise aasta kevadeni, soovivad turismifirmad. Tervise juht Ratnik märkis, et nende puhul oleks juunini makstava hüvitise suurus kaks kolmandikku nende tavalise aasta riigikassasse makstavast maksusummast.

"Minu arust tundub see küll mõistlik riigi poolt mängu panna ja samasugune proportsioon on ka ülejäänud turismitööstuses," ütles Ratnik.

"Kindlasti ei toibu turismisektor ka järgmise aasta suvel. Saksamaa on hea näide, kes pikendas palgatoetusmeetmeid 2021. aasta lõpuni, mis näitab, et isegi nii suur ja nii atraktiivne riik nagu Saksamaa näeks, et järgmise aasta keskpaigaks ettevõtted ise saaks hakkama," rääkis Nõgene.

Signaalid valitsusest sellist suunda ei toeta. "Ma ei näe mingit praktilist kasu sellest, et me hoiame maksumaksja rahaga üleval ettevõtet, kes oma tulupoolt ei suuda kuidagi kanda ja me ei näe, millal see tulupool tagasi tuleb," on öelnud rahandusminister Martin Helme.

Rahandusministri mõttemäng jagatavatest hotelli- ja restoranivautšeritest oleks leevendus, kuid see ei lahendaks probleemi, hindavad turismisektori esindajad.

"Loomulikult on see nagu külm dušš, sest teised suured riigid ja ka väikesed riigid on oma sektori eest väljas," kommenteeris Karing.

"Ega see riigi kulu väga palju väiksem ei ole ka peale koondamisi, kui kõik need inimesed lähevad koputavad töötukassa uksele ja soovivad sealt saada kõikvõimalikke ettenähtud hüvitisi," tõdes Nõgene.

Kui me piltlikult öeldes täna kõik need inimesed laiali saadame, siis selle teenuse puhul ma täna ei kujuta küll ette, kuidas ajamomendil X tulevikus sellega uuesti nullist alustada," ütles Ratnik.

Mertsina sõnul on üldine töötasu hüvitus riigile liialt kulukas.

"Sellist üldist laialdast toetust tõenäoliselt enam ei ole mõistlik teha, vaid peaks vaatama just pikemalt ette. Ja see sõltub sellest, millisena me tahame Eesti majandust näha näiteks viie aasta pärast," ütles ta.

Mertsina hinnangul peaks olukorda analüüsima ja abi täpsemalt sihtima. Milliseid tööturumeetmeid võiks rakendada, arutab töötukassa nõukogu esmaspäeval.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris inimestelt Eesti eri paigus, kus ja kuidas nemad oma suvepuhkuse veetsid. Enamik vastanutest veetis puhkuse kodus, sõites veidi ka Eestimaal ringi.