Kõlvart selgitas, et otsuse pealinna koolid osaliselt distantsõppele suunata tegi Tallinna kriisikomisjon. Tema hinnangul on aga otsus terviseameti juhendist otseselt tulev.

"Kui vaatame terviseameti juhendeid, siis seal on ju lahti kirjutatud, kuidas tuleb käituda, juhul kui ruumides on palju inimesi, toimub üritus, ei ole võimalik vältida olukorda, kus inimeste vahel tekib kontakt," ütles Kõlvart ja loetles, et terviseameti juhendis on väga konkreetsed soovitused: hoida distantsi, inimesi hajutada, kasutada maske.

"Tuleme kooli, vaatame, mida kool seestpoolt tähendab: palju inimesi korraga ühes ruumis, on väga raske hoida distantsi, hommikust õhtuni toimub üks suur üritus," loetles Kõlvart. "Meie tänane statistika näitab, et suurem osa meie õpetajatest on riskirühmas. Just koolides on kõige suurem rahva kontsentratsioon."

Kõlvart rõhutas, et linnavalitsuse koole puudutava otsuse eest võtab vastutuse linnapea.

"Meil koolis ei ole eriolukord," rõhutas ta, selgitades, et uus korraldus on vajalik selleks, et valmistuda ajaks, mil võib taas olla eriolukord. "Me ei kehtestanud üleüldisi piiranguid. Karantiin on piirang, seda kehtestab terviseamet."

Kõlvarti sõnul on valik väga lihtne: kas linn asub koolides olukorda ennetama või ootab ära, millal tuleb nakkus neisse sisse lööb ja koole tuleb ükshaaval kinni panema hakata.

Viitele, et mõnes koolis on otsus distantsõppe kohta tehtud juba alates algklassidest, vastas linnapea, et sel juhul on direktor asjast valesti aru saanud ja seda kindlasti tegema ei peaks.

"See on sada protsenti kooli otsus, mis ei ole adekvaatne. Algkooli lapsed võivad sattuda koduõppele ainult ühel põhjusel: karantiin, mis on ka terviseameti poolt kooskõlastatud. See on absoluutselt välistatud," ütles ta sellise koolikorralduse kohta. "Eesmärk ei olnud iseenesest distantsõpe, vaid õpilaste hajutamine. Kui mõnes koolis ei ole suudetud adekvaatselt reageerida, ei tähenda see, et hajutamine ei ole õige viis."

Ta rõhutas, et tuleb teha kõik selleks, et lasteaiad ja algkoolid oleksid lahti.

Linn ööelu reguleerida ei saa

Linnapea ütles, et tema käed jäävad baaride ja meelelahutusasutuste ööelu piiramisel lühikeseks, seda saab reguleerida ainult riiklikul tasandil ning neid ettepanekuid on linn teinud riigile varem, enne koroonaaega, mitu korda.

"Kui see on eraklubi, erapidu, ei saa Tallinna linn kehtestada ennetusmeetmeid, piiranguid. Linn ei saa ööklubisid kinni panna, seda saab teha ainult riik," rõhutas linnapea, lisades, et ka suuri üritusi saab üksnes riik piiranguid seada, on see siis maraton, ralli või suurvõistlus. "Ei ole väga korrektne, et ühe kaalu peale panna baarid ja koolid."

"Pole ka korrektne võrrelda üritusi, mis toimub väljas, sellega, mis toimub koolides," leidis Kõlvart, lisades, et ametlikel suurüritustel on tagatud ka distants, desinfitseerimine ja testimine.

Kõlvart nõustus, et linna pressikonverentsil kõlanud teated koolide osalisest distantsõppele suunamisest ja linna üüripindadel tegutsevate baaride rendihindade langetamisest ei pruukinud sõnumilt hästi kokku kõlada, kuid nad ei mõelnud sellele varem.

"Loomulikult, kui me räägime sõnumitest, võib-olla samal pressikonverentsil me ei pidanuks andma kaht sõnumit, aga pean tunnistama, et me pole kunagi sellise pilguga vaadanud, kuidas need koos kõlavad," kommenteeris Kõlvart. "Linn ongi üks tervik, kõik valdkonnad ongi üks tervik. Peame paralleelselt tegelema nii ettevõtlusvaldkonnaga kui ka haridusvaldkonnaga. Turism on meie jaoks suur majandussektor."

Visiire on puudu

Tallinn näeb ette, et õpetajad asuvad enda kaitseks visiire kasutama. Vajadus on 3500 visiiri. Linnapea tunnistas, et kõiki veel olemas ei ole. Tuhat visiiri on olemas kevadest, veel tuhat jagatakse lähipäevil ning koolid peavad ise ostma ülejäänud 1500 visiiri, mis hiljem neile kompenseeritakse.

"Umbes poolteise nädala jooksul hakkame visiire jagama," lubas linnapea.

Kõlvart rääkis linna otsusest ka "Ringvaates":