Tallinna haridusamet tegi kolmapäeval teatavaks uued põhimõtted koolidele ja lasteaedadele, mis näevad ette laste hajutamise nõuded ning valdavalt alates 8. klassist järk-järguliselt osalisele distantsõppele üleminekut. Linnapea Mihhail Kõlvart selgitas linnavalitsuse pressikonverentsil, et ehkki ohuolukorras pole "kollast" stsenaariumit veel välja kuulutatud, asub Tallinn ometi juba ennetavalt sellega ette nähtud meetmeid rakendama. Ent iga kool peab konkreetsed lahendused eesmärgi saavutamiseks ise välja töötama, lähtudes oma õppetöö ja ruumide eripärast.

Mõni kool saatis seepeale juba kolmapäeva õhtuks lapsevanematele detailse plaani, mis nägi ette kas päeva või nädala kaupa distantsõppele minemist. Teised peavad veel neljapäeval kriisikoosolekut ja töötavad välja plaani, et linnavalitsuse uutele nõuetele vastata. Lapsevanemad aga ei tea, mida uuest nädalast oodata - kas ka nende lastele uus kava laieneb või ei ehk kas lapsed tuleb jälle kodusele õppele ning kui jah, kas see on kuidagi ka videosilla teel juhendatud või täiesti iseseisev.

Westholmi verivärske plaan

Üks sellistest koolidest on Jakob Westholmi Gümnaasium (JWG), mis neljapäeval alles täpseid plaane paika pani. Pärastlõunaks oli tegevuskava koos.

"Plaan on panna gümnaasiumi ja põhikooli kolmas kooliaste käima koolis nihkega ja üle nädala, st ühel nädalal on kodus gümnaasium ja koolis kolmas kooliaste ja järgmisel nädalal vastupidi. Ja niikaua, kui olukord ei muutu riigi ja kooli jaoks punaseks stsenaariumiks, püüame nii ka hakkama saada ja loodame parimat," tutvustab värsket plaani kooli direktor Rando Kuustik.

"Kui esimeses ja teises kooliastmes tulevad viiruspuhangud, mis halvavad nende kooliastmete töö, siis otsustame koostöös koolipidaja ja terviseameti spetsialistidega olukorrast lähtuvad plaanid. Hetkel on õppejuhid planeerinud, et koduõpe põhikooli kolmandas kooliastmes ja gümnaasiumis toimub tavapärase tunniplaani alusel ning kui vähegi on võimalik, siis antakse tunnid minimaalselt 50 protsendi ulatuses MS Teamsi keskkonnas video või audio kaudu," selgitab Kuustik.

Ta tunnistab, et kuna plaan on nii värskelt alles paika saanud, pole seda lapsevanematele veel tutvustada jõutud, kuid peagi saadetakse info klassijuhatajate kaudu ka neile.

"Lapsevanemad on kirjutanud ning avaaktustel lapsevanematega suheldes oli vaid üks läbiv palve, et niikaua kui võimalik, palun hoidke lapsi koolis reaalselt koolitööl ja õppel. Mida me püüame arvestada niikaua, kui ei tule uut keerulist haiguspuhangut ning kui koolis ja ühiskonnas peetakse kinni reeglitest," kommenteerib Kuustik lapsevanemate suhtumist.

Ka õpetajatega pole plaani veel detailideni arutada saanud.

"Meil on uus õpetajate koosolek lähipäevadel, kus räägime ka täpsustatud plaanid läbi, et kõigile oleks teada, mida neilt oodatakse ja mida nad saavad oodata. Ilmselt on neid, kes ütlevad, et plaan on hea ja on neid, kes sellele nii optimistlikult otsa ei pruugi vaadata," möönab Kuustik. "Kõik need, kellega ma olen jõudnud isiklikult juba suhelda, ütlevad, et üle nädala õpe on ikka parem kui kevadel olnud täielik distantsõpe. Õpetajad tunnevad puudust ennekõike suhtlemisest ja otsereaktsioonidest. Õpetaja töö on paljuski õpilastega suhtlemine, mis on pikalt ära võetud olude sunnil."

Paratamatult toob distantsõppe korraldamine õpetajatele lisakoormust. Ent Kuustik näeb siin süüd haridusministeeriumil.

"See on tegelikult kivi haridus- ja teadusministeeriumi kapsaaeda, kes oleks pidanud pikaajalised plaanid läbi mõtlema. Olen kuulnud vaid haridusministri lubadusi, et õpetajate vaev saab tasutud või et meil on nii tublid koolijuhid ja õpetajad, et küll nad hakkama saavad. Tegelikkuses janunevad haridustöötajad vahel ka selle järele, et neid rohkem toetataks ja nendega arvestataks. Sageli öeldakse, et see ja see otsus on kooli või koolijuhi teha ja kui nende loosungite sisusse vaadata, siis tundub, et valimised on tulemas, aga õpetajad ja koolijuhid jäävad paljude otsuste puhul ikkagi üksi. Eriti, mis puudutab rahastamist," tõdeb Kuustik.

Ta ütleb, et ei ole kohanud ühtki koolijuhti, kes sooviks oma õpetajaid meelega üle koormata.

"Nii mina kui ka teised koolijuhid otsivad alati lahendusi, et nende õpetajad oleksid hoitud ja kaitstud. Vahel see õnnestub rohkem, vahel vähem. Eesti õpetaja teeb tegelikult nii palju tööd, et peaks ammu olema looduskaitse all," leiab Kuustik.

Iseenesest Kuustik ennetavaid meetmeid toetab.

"Kui paljud inimesed veel ei ole mõistnud, miks neid meetmeid rakendatakse, siis see on inimeste elude ja tervise kaitseks. Me oleme nn kõrgendatud valmisolekus. Oleme teinud väga suure hulga koosolekuid kooli kriisimeeskonnaga ja rääkinud läbi võimalikud stsenaariumid. Oleme püüdnud õpilasi hajutada ja teeme seda oma võimalustele vastavalt veelgi. Plaanid on kollase stsenaariumi rakendamiseks olemas ja kui tuleb ametlik info, et nüüd on kollane stsenaarium, siis oleme valmis järgmisest päevast seda ka rakendama. Hetkel otsest vajadust selleks veel me ei näe," ütleb Kuustik, kinnitades, et ka visiirid on õpetajate kaitsmiseks neil olemas.

TIK ootab konkreetset otsust

Tallinna Inglise Kolledž (TIK) ootab aga linnalt konkreetset otsust, enne kui midagi uut rakendama hakkab.

"Ma ei ole ühtegi otsust näinud," ütleb TIK-i direktor Toomas Kruusimägi. "Mina tean täna rääkida sellest, mida meedia on kirjutanud ja abilinnapea Belobrovtsev kirjutas koolidele, et tuleks hakata teatavaid ennetusmeetmeid läbi mõtlema, hajutama, distantsi pidama. Aga kirja, mis algas sellega, et oleme endiselt rohelises stsenaariumis, ei saa ma võtta otsusena. Mina ootan otsust. Üle reageerima ei peaks, aga mõistlikkuse piir on tänapäeval väga veniv nähtus. Ma ootaks ära selle korralduse, siis saab vaadata, mida muuta."

TIK on tegelikult juba selle õppeaasta algusest saati otsustanud osalisele distantsõppele minna. Plaan näeb ette, et esimesed kaks nädalat on kõik koolis, siis aga hakkavad põhikooli viimane aste ja gümnaasium kordamööda nädala kaupa kodus, nädala kaupa koolis olema, et riske hajutada. Järgmisest nädalast jääbki esimene ports õpilasi selle plaani järgi distantsõppele.

Kruusimägi aga ütleb, et distantsõppele on koroonaajal tulnud juurde negatiivne konnotatsioon. Tema peab seda täiesti normaalseks tänapäevaseks õpikäsitluse vormiks, mis võimaldab vanemates kooliastmetes teha kas iseseisvat või grupitööd, uurimistöid jms.

Ent tema hinnangul on oluline teha vahet, kas seda tehakse mõtestatult õppe teistsuguse korraldamise seisukohast või pandeemia olukorras. Kruusimägi ütleb, et Tallinna-suuruses linnas oleks mõistlik jälgida epidemioloogilist olukorda piirkonniti, asumi või kooli põhiselt, mitte lausaliselt läheneda.

"Kaalutlemisotsust võiks olla rohkem," leiab ta.

Kalamaja Põhikool plaanis algklassid koju saata

Kui JWG ja TIK asusid plaanima progümnaasiumi ja gümnaasiumi osalist distantsõpet, nii nagu linna uued plaanid ette näevad, siis Kalamaja Põhikool teatas lapsevanematele, et järgmisest nädalast algab osaline distantsõpe juba alates 2. klassist. Siis esialgu üks päev nädalas kodus, ent juba alates 3. klassist õpiksid lapsed kodus kahel päeval nädalas ja nii põhikooli lõpuni välja.

Lapsevanemad on kooli otsusest väga ärritatud, ent kooli direktriss Piret Rõõmussaar selgitab ERR-ile, et nemad teevad kõike vastavalt Tallinna koolidele 25. augustil laiali saadetud kollasele stsenaariumile, mistõttu pole neil võimalik kuidagi teisiti oma õppetööd korraldada.

Kalamaja Põhikool kriisikavas seisab kollase stsenaariumi taga järgmine plaan: "Koolis toimub õppetöö esimeses kooliastmes 80 protsendi ulatuses koolis ja 20 protsendi ulatuses distantsõpe või iseseisev töö; teises kooliastmes 60 protsendi ulatuses õppetöö koolis ja 40 protsendi ulatuses distantsõpe või iseseisev töö; kolmandas kooliastmes 40 protsendi ulatuses õppetöö koolis ja 60 protsendi ulatuses distantsõpe või iseseisev töö."

Rõõmussaar ütleb, et seetõttu tulebki alustada distantsõppega juba teisest klassist.

"Esimest klassi päris koju küll ei saada, nemad käivad meil kõik päevad. Tegemist on alles septembriga, nad on ilma juhendamiseta olnud ja alles kooli tulnud. Samamoodi on HEV õpilased täismahus kõik päevad, kõik tunnid. Nendega me ei saa riskida. Aga kui me hajutaks ainult alates 8. klassist, siis see ei kannaks välja seda eesmärki, sest me olemegi ainult põhikool. Meil on 516 õpilast, hajutamisele ühe klassi jagu küll meid ei päästaks," põhjendab ta, öeldes, et muidu nõutud hajutamise ja distantsõppe protsendid välja ei tule.

"Uued teemad võtame läbi raudselt koolis ja kinnistamine, läbiharjutamine käib kõik kodus. Meil on hästi väikesed ruumid, meil on 105-aastane kool. Kõik rekreatsiooni- või puhkealad on nii väikesed, et seda massi hajutada. Katsume nii teha, et paneme kõik lapsed koduklassidesse, et liikumist oleks vähem," kirjeldab kooli direktriss Piret Rõõmussaar. "Ma saan vanemate murest aru, osa vanemaid on pehmelt öeldes nördinud, aga ma tahaksin seda, et inimesed saaksid aru, et kool ei ole viiruses mitte kuidagi süüdi ja me püüame vältida seda hügieenireeglite ja muude abinõudega, aga kõige suurem koostööpartner on meil siiski lapsevanem."

Rõõmussaar ütleb, et kõik kaitsemeetmed on kasutusele võetud õpetajate kaitseks, sest kui nemad haigeks jäävad, ei saa seda tööd asendajatega ära teha. Selleks on vaja professionaale.

"Ohutusmeetmed on tehtud mõttega, et suudame professionaale hoida, et nad oleksid meil olemas. Asendajaid võib leida, aga mul ei ole vaja "sooje kehasid", vaid õppetööd," selgitab Rõõmussaar.

Ta peab osalist distantsõpet põhjendatuks.

"Ma ei saa konkreetselt öelda, aga on teada, et isolatsioonist ei pea Tallinnas kinni ei vanemad ega ka lapsed. Minu jaoks on see küll põhjendatud, sest lapsed suhtlevad väga intensiivselt. Kui me kuulame ekspertide hinnangut, siis öeldakse, et lastel pole seda haigust üldse märgata, tunnuseid ei ole," ütleb Rõõmussaar.

Linnapea sekkumine muudab plaani

Kui ERR toob linnapea Mihhail Kõlvartile veebi otsesaates näiteks Kalamaja Põhikooli, mis saadab lapsed juba alates teisest klassist osalisele distantsõppele, ütleb aga linnapea, et kool on nõudeid valesti tõlgendanud.

"See on sada protsenti kooli otsus, mis ei ole adekvaatne. Algkooli lapsed võivad sattuda koduõppele ainult ühel põhjusel: karantiin, mis on ka terviseameti poolt kooskõlastatud. See on absoluutselt välistatud," kommenteerib linnapea kooli plaani.

Vaevalt pool tundi pärast linnapea saate lõppemist helistab Kalamaja Põhikooli direktor Piret Rõõmussaar ERR-i toimetajale tagasi ja palub unustada kogu eelneva jutu. Ta on saanud linnavalitsusest korralduse distantsõppele pidurit tõmmata ega taha sellest enam avalikult rääkida.

Rõõmussaar ütleb, et kõigile lapsevanematele saadetakse info, et järgmisest nädalast jätkub õpe samamoodi kui seni, kontaktõppena ja varasem info sai saadetud lapsevanematele eksitavalt, sest nüüd on selgunud, et tegelikult kollast stsenaariumit veel polegi, vaid on üksnes ettevalmistused selleks.

Just selline võib aga olla koolijuhtide agaruses sündinud plaan veel nii mõneski koolis olukorras, kus koolijuhtidele on antud autonoomia käsulaudade tõlgendamisel ja plaanideks tegemisel.