Reformierakonna esimees Kaja Kallas nõustus, et rasketel aegadel võetakse ikka laenu, ent pani koalitsioonile süüks, et nad laenuraha kulude ja investeeringuteplaani avalikustanud ei ole.

"Klapitakse seda auku, mille on tekitanud Ratase eelmine valitsus, mis ei olnud kriisi ajal. Raha kulutati ära headel aegadel ja plaani ei ole," heitis Kallas ette.

Rahandusminister Martin Helme tõdes, et eelarvemaht on järgmise perioodi EL-i toetusrahade ja kriisist väljatulekut toetava taaskäivitamisfondi toel tõepoolest väga suur ning kasvus. Lisaks tõi ta esile, et kriisi tõttu ei kehti praegu ka tasakaalus eelarve reegel, mis annab suurema manööverdamisruumi laenurahaga toimetamisel. Opositsiooni murest ta aga aru ei saanud.

"Kümme miljardit on muidugi suur summa, sellega saab inimesi ja väikseid lapsi hirmutada küll," vastas Helme opositsiooni kriitikale.

Ta ütles, et Eesti jääb madalama võlakoormusega EL-i riikide hulka ka pärast seda, kui riigi laenutase kerkib seniselt 8,5 protsendilt 30 protsendini SKP-st, sest praegu laenavad kõik EL-i riigid ning keskmiselt kasvab riikide laenukoormus 20 protsendi võrra senisest.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder toonitas siiski, et valitsus peab jälgima, et püsikulutuste katmiseks leitaks ka püsituluallikad.

"Me ei tohi kuritarvitada seda vabadust, mis liikmesriikidel praegu on," kommenteeris Seeder EL-i kriisieelarve põhimõtet, samas toetades, et laenuvõtmine on vajalik. "Laenu tuleb võtta, seda teevad ka teised riigid. Me ei saa ujuda vastuvoolu, oleme üldises konkurentsiolukorras."

Samas peab ta praegust hetke unikaalseks võimaluseks tõsta teadus-arendustegevuse kulutused ühe protsendini SKP-st, sest nominaalselt on see järgmise aasta eelarvet arvestades väiksem kui varasematel, hea majanduskasvuga aastatel.

Kärpimisvõimalust näeb Seeder ebavajalike ja dubleerivate tegevuste arvelt avalikus sektoris. Ka avaliku sektori palgatõusuootus pole tema hinnangul põhjendatud ning see tuleks külmutada.

Peaminister Jüri Ratas selgitas, et kriisis on kaks teed seniste tegevuste jätkamiseks - kas tuleb säästa või laenata kulude katmiseks. Tema pooldab laenamist, sest muidu peab säästuks lõikama kõigilt valdkondadelt vähemaks, mis omakorda pärsib riigi majandusarengut.

"Selge plaan on ka nüüd, hiljemalt 30. septembril esitame riigikogule eelarve," lubas Ratas.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Indrek Saar avaldas kahtlust, kas Helme juhitava rahandusministeeriumi koostatud majandusprognoosi saab usaldada, sest tõlgenduse on sellele andnud Helme. Ta soovinuks sinna kõrvale näha veel Eesti Panga ja ka teiste pankade prognoose koos kommentaaridega.

Helme kaitses ka kaitsekulutuste debati avamist. Tema hinnangul on oluline süüvida kulutuste sisusse, mitte lihtsalt rahulduda kahe protsendi nõute täitmisega.

Ratas lubas, et Eesti täidab oma kahe protsendi nõuet edasi ning väitis, et ta ei pea õigeks ka kaitsekulutuste nominaalset vähenemist näiteks 50 miljoni euro võrra, kuid täpne eelarverida selgub 30. septembriks, mil valitsus peab eelarve kavandi riigikogule üle andma.

"Kaitsevõime kasvab ka järgmisel aastal. See poliitiline malakas – et vähendate kaitsekulusid – ei ole õige ega õiglane. Võin teile kinnitada, et Eesti kaitsevõime ja kaitseliidu võime ei lange mitte kuidagi," teatas Ratas opositsioonile.

Ka erakorralise pensionitõusu suurust ei olnud peaminister valmis enne septembri lõppu välja ütlema, sest see selgub eelarve läbirääkimiste käigus.

Indrek Saar toetas pensionite tõstmist, leides, et pensionist peaks vajadusel olema võimalik ära katta hooldekodu koha maksumus.

Kaja Kallas leidis, et kui majandusel läheb hästi, tõusevad ka pensionid indekseerimise abil. Helir-Valdor Seeder nõustus sellise seose loomisega ning täiendas, et ka teiste valdkondade areng sõltub majanduskasvust.

Kallas pidas aga vajalikuks vanaduspensionite vabastamist tulumaksukohustusest. Helme selgitusel seisab teise pensionisamba reformi taga, mis on riigikohtus.

Lisaks eelarvepoliitikale rääkisid erakondade esimehed ka koroonakriisiga seotud poliitilistest otsustest.