Vaiknemets rääkis "Esimeses stuudios", et viimase aja igapäevased koroonanumbrid Eestis teevad murelikuks. Koroonajuhtude arvu kasvuga on tõusnud ka koroonajuhtude osakaal 100 000 elaniku kohta.

Vaiknemets ütles, et terviseamet valmistub selleks, mille eest on ka maailma terviseorganisatsioon (WHO) hoiatanud, et oodata on positiivsete koroonatestide osakaalu tõusu, sellest tulenevalt ka rohkem haiglaravi vajavaid inimesi ning paraku ka surmasid.

"Sellest tulenevalt me oleme võtnud vastu erinevaid meetmeid, võiks öelda võimekusi suurendanud. Üks peamisi võimekusi, millest ka kevadel oli juttu, on isikukaitsevahendite suurendamine. Me oleme varunud, teinud hankelepingud, saanud kohe Eestisse tuua ära. Lõpuks päädis see sellega, et me oleme kõigile tervishoiuteenuse osutajatele, kes on haigekassa lepinguga, ühe kuu varud soetanud. See tähendab väga suurt sammu edasi leviku tõkestamise eesmärgil, sest me just tahame hoida riskigruppi, mis on tervishoiutöötajad, sest nemad peavad meid ravima lõpuks," lisas ta.

Tema sõnul on Eesti koroonaviiruse laineks praegu paremini valmis kui kevadel.

"Ma tahaks tulla teise ja esimese laine erisuse juurde. Esimeses laines me peaks suutma endale õlale patsutada ja öelda, et me tegime ühiskondlikult hästi, me ei tohiks neid saavutusi kohe maha visata. Aga me paratamatult võrdleme iseendaga ja see on ka õige, sest me ei saa kogu aeg võrrelda teiste riikidega. Loomulikult, me vaatame, mida nemad teevad õigesti, mida valesti ja kuidas me sellest saame õppida, aga ennekõike, mida meie saame paremini enda vigadest teha. Sellest tulenevalt, ma usun, et me oleme paremini valmis ku kevadel."

Vaiknemets tuletas meelde teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnumit, et koroonaviirus on pidude haigus. Seega kiidab ta ka valitsuse otsust piirata järgmise nädala laupäevast öist alkoholimüüki.

"Mina arvan, et see on õige ja ma arvan, et terviseamet ka toetab seda. Just selle riskikäitumise vähendamise eesmärgil. Eeskätt ongi see riskikäitumise vähendamiseks - kui inimene ei tarbi nii palju alkoholi, ta ei saa seda kätte, siis tema riskikäitumine on ikkagi parem. /.../ Teine asi on muidugi kõva ja tugev psühholoogiline mõju ühiskonnale, et riik on teinud selge otsuse, et see on oluline ja me saame aru, et läbi selle me võime ka vähendada levikut ja kutsume ka vastutulelikkusele inimesi," kommenteeris Vaiknemets.

Ta lisas, et kui viirus püsib sama, siis muuta saab inimeste käitumist ja harjumusi. Ta nimetas siinkohal ka näiteks hoolikat kätepesu, maskikandmist mõnel pool, suhtlusvahemaa hoidmist. Harjumuste muutmine kogu ühiskonnas võtab tema sõnul aga aega.

Vaiknemetsa sõnul on maski kandmine täiendav meede koroonaviiruse leviku piiramisel, kuid seda meetodit tuleks kasutada sihitatult. Näiteks võiks tema hinnangul maski kanda ühistranspordis ja ruumides, kus ei saa suhtlusvahemaad hoida. Riskigruppidel on maski kandmine tema sõnul igal juhul õigustatud.

"Iga muutus ühiskonnas nõuab aega ja harjutamist. /.../ Me oleme ikka ise enda distsiplineerijad. Nii ka maskide kandmisega," lisas ta.