Lutsar: otselennud peavad jätkuma, testimine lennujaamas kohustuslikuks

Irja Lutsar
Irja Lutsar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Reisipiirangute kehtestamisel peaks lubama eneseisolatsiooni kohustusteta Eestisse inimesi riikidest, kus nakatumisnäitaja on väiksem kui 110 protsenti viimase nädala Eesti näitajast, ütles teadusnõukoja juht Irja Lutsar intervjuus ERR-ile.

On kujunenud kummaline olukord, kus Eesti nakatumisnäitajad on kõrgemad kui Rootsis, Norras või Saksamaal, aga sealt tulevad inimesed peavad jääma koju eneseisolatsiooni. Kas see on mõistlik lahendus?

Teadusnõukoda pakkus välja, et kuivõrd meil on mõnest riigist juba palju kõrgemad näitajad, siis võtta nädala Eesti näitaja ja korrutada see 1,1-ga. Madalama näitajaga riikidest tulevad inimesed vabastada eneseisolatsioonist.

Otsused teeb lõpuks valitsus. Suurtes riikides võib mõnes piirkonnas olla kõrge nakatumine, vaatamata et riigi enda näitaja polegi kõige hullem. Teadusnõukoda soovitas teha lennujaamas testimist, eriti, kui inimesed tulevad piirkondadest, kus on kõrge nakatumisnäitaja, see võiks ikkagi normiks saada.

Et see võiks olla kohustuslik, kui tuleb lennuk näiteks Londonist.

Jah, rangelt soovitatav. Milleks võtta riske – ta peab tegema testi, olema eneseisolatsioonis seitse päeva ja tegema teise testi.

Küsimus otselennuühendustest. Kui vaadata Riia lennujaama, võrrelda Tallinnaga, siis esmaspäeval läks Riiast lend lausa Hispaaniasse Malagasse ja meil on selged piirangud kehtestatud. Kas see on mõistlik?

Teadusnõukoda on seisukohal, et otselennud on ohutumad kui erinevates lennujaamades viibimine. Ilmselt lõbureisidel inimesed praegu ei käigi, lennatakse, kui on perekondlikud või tööga seotud lennud. Teadusnõukoda on seisukohal, et otselennud peavad jätkuma ja testime inimesi siis, kui nad siia jõuavad.

Ilmad lähevad jahedamaks, mis tähendab, et paljud üritused, olengud kolivad õuest tuppa, mis tähendab, et nakatumisoht on suurem. Kas oleks põhjust mõelda, et kinodes, kontserdisaalides kehtestada piiranguid?

Ma mõtleks küll väga sügavalt, enne kui neid olenguid korraldaks või väga paljusid üritusi. Koroonaviirused on sesoonsed viirused ja sesoon meil alles algab. Võib-olla siiski võiks suuremad sünnipäevad, seltskondlikud üritused edasi lükata. Ma isegi lükkaks need järgmiseks aastaks, võib-olla isegi suveks, kui saab ürituse ka õues teha.

Kinod ja teatrisaalid olid valitsuses (teisipäeval) arutlusel, aga otsust ei tehtud. Praegu ilmselt kinode-teatrite päris ärakeelamine näidustatud ei ole. Kui need üritused jäävad päris ära, siis minu mure on, et mida inimesed oma ajaga teevad – kui nad jäävad diivaninurka istuma ja tuleb üks veinipudel ja veel teine veinipudel, siis ega see ka parem ei ole.

Te soovitust valitsusele ei andnud?

Me andsime soovituse, et külastajate hulka vähendada. Kui kino on tühi, siis mitte, aga kui on teater ikkagi välja müüdud, siis siseruumides, kus ei ole distantsi hoidmine võimalik, ikkagi panna maskid ette. Kui kinos on kaks külastajat, nagu oli, kui ma viimati kinos käisin, siis muidugi mitte.

PERH-i juht doktor Peep Talving on rõhutanud, et järjest rohkemad uuringud näitavad, et maski kandmine ikkagi aitab viiruse levikut peatada. Mis on teie soovitus – paljudes riikides on see kohustuslik, mida meie peaksime tegema?

Uuringuid väga palju ei ole, küll on palju arvamuslugusid, kus on erinevate uuringute tulemused kokku pandud. Ma arvan, et meie soovitus siseruumides, kus pole võimalik distantsi hoida, on näidustatud. Siseruumide alla käivad ka bussid ja trammid. Kui ma olen ühistranspordis, mis on täis, kus ei ole võimalik kahte meetrit hoida, siis loomulikult mask ette. Ja kui mask on ees, siis ta on ees. Kõige ohtlikum on mask ette, mask eest, mask ette. Oluline on, et me seda kogu aeg eest ära ei kisuks.

Õues ma ei näe mingit vajadust maskide kandmiseks. Sporditegemisel peab olema väga ettevaatlik ja mitte maske kandma, sest see ei pruugi hästi lõppeda.

Pindadelt viiruse üleskorjamine – kas selle kohta on ka mingeid uuringuid, mingeid uusi asju selgunud. Kas väide, et viirus pindade kaudu väga hästi ei levi, vastab tõele?

See tundub vastavat tõele. Pinnal ja pinnal on vahe – kui olen haigla tingimustes ja seal on COVID-i haige, siis sellest võib ka personal nakatuda. Tavatingimustes, poodides või kodudes, see viirus kaua vastu ei pea, eriti kui seda on sinna vähe sattunud. Pinnad ei ole peamised tegijad, see on ikkagi inimeselt inimesele leviv haigus.

Paljud vanemad inimesed, kes kasutavad lifti, on mures, kas lifti võib kasutada?

Vanemal inimesel viiendale korrusele jalgsi minna on siiski ilmselt ohtlikum kui liftiga. Kui olete üksi liftis, siis ma ei leia, et see oleks ohtlik.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: