Tallinn viib koolide vanemad klassid osaliselt distantsõppele
Tallinna linnavalitsus otsustas koroonaolukorra tõttu hakata rakendama pealinna koolide vanemates klassides järk-järgult osaliselt distantsõpet.
Tallinnasse lisandus ööpäevaga 11 haigusjuhtumit. Nakatumisnäitaja on Tallinnas kerkinud 31,5-ni 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul. Selle valguses otsustas linnavalitsus hakata linnas rakendama nn kollast stsenaariumit, mis muuhulgas tähendab vanemates kooliastmetes osaliselt distantsõppele minekut.
Linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et olukord pealinnas teeb teda murelikuks, sest kevadel, kui kuulutati välja eriolukord, oli nakatumisnäitaja vaid 4,5 haigestunut 100 000 kohta. Tema hinnangul on viiruse teine laine kohal.
"Ma loodan, et kõik saavad aru, et me peame tegema kõik selleks, et elu pausile mitte panna, et piiranguid oleks minimaalselt vähe. Aga et see õnnestuks, peaksime juba praegu rakendama ennetusmeetmeid, tegelema profülaktikaga. Me ei pea ootama, kui nakkusnäitaja kasvab veel suureks, selleks et linnaasutused saaksid funktsioneerida. Veel suurem on huvi haridusasutuste vastu, ennetusmeetmeid tuleb rakendada juba praegu," ütles Kõlvart.
Linnapea ütles, et mõningaid meetmeid tuleb rakendada juba kollase stsenaariumi järgi ja alustada tuleb haridusasutustest. Mõned koolid rakendavad juba praegu vabatahtlikult meetmeid, mis on kirjeldatud kollases stsenaariumis.
Tallinn hakkab tsentraalselt rakendama koolides hajutamist ja osalist distantsõpet, millega alustatakse reeglina alates 8. klassist, ent see sõltub koolihoonete eripärast ka.
Linnavalitsus rakendab ennetavate meetmetena koolides õppetööd võimalusel koduklassi põhiselt, ent teises ja kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis rakendatakse ka osaliselt distantsõpet, on kirjas haridusameti ennetavate meetmete juhendis koolidele. Linna pressiesindaja täpsustas, et koolid lähevad distantsõppele üle järk-järgult, mitte mingist kindlast kuupäevast. See sõltub iga kooli õppekorraldusest ja ka kooli mahutatavusest ja tingimustest.
Lisaks paigaldatakse septembrikuu jooksul kõikides koolides termokaamerad ja rakendatakse õpilaste hajutamist. Kontaktide vähendamiseks rakendatakse koolides paindlikku õppekorraldust, näiteks eraldi ustest sisenemine, hajutatud koolipäeva algust, vahetundide, sh söögivahetunni ning õuesõppe võimaluste kasutamist. Õppetöö toimub võimalusel koduklassi põhimõttel. Koolides peavad õpetajad kasutama visiire. Haigustunnustega lapsed tehakse koolides kindlaks kraadimise ja termokaamerate abil isoleerimisruumis koostöös kooliõega ja saadetakse vajadusel koju.
Vahetu kontakti vältimiseks toimub lasteaedades laste vastuvõtmine ja üleandmine õues. Lasteaiatöötajad, kes võtavad lapsi vastu ja suhtlevad vanematega, kasutavad isikukaitsevahendina visiiri. Lasteaiad töötavad rühmapõhiselt ehk välditakse rühmade vahelisi kontakte.
Linnaasutuste töötajad peavad inimeste teenindamisel kasutama isikukaitsevahendeid.
Ühtlasi otsustas linnavalitsus, et kuni selle aasta lõpuni ei toimu linnaorganisatsioonis välislähetusi, koosolekuid korraldatakse kas veebis või hajutamise põhimõtet järgides siseruumis. Siseruumis toimuvate linna korraldatavate ürituste puhul tuleb jälgida arvulist piiri, järgides distantsi ja kasutades isikukaitsevahendeid.
"Kõik meetmed, mida me praegu valisime, on eelkõige suunatud süsteemi sisse. Need ei pea halvendama teenuste kvaliteeti ja tekitama suuremaid ebamugavusi inimestele," ütles Kõlvart. "Kui praegu suudame ennetavalt neid meetmeid rakendada, on lootus, et ei pea lähitulevikus rakendama piiranguid."
Samuti on plaanis kaitsta ühistranspordi juhte, busside esiuksed suletakse, sealtkaudu reisijad peale ega maha ei saa. Sama lahendust kasutas Tallinn ühistranspordis ka kevadel ning siis ükski juht ei haigestunud.
Linnapea palus erasektorit, et nad ei ootaks signaali valitsuselt, vaid hakkaks juba vabatahtlikult kasutama isikukaitsevahendeid (juuksurid, müüjad, teenindajad kohvikutes). Ka üritustel ei saa praegu nõuda maskide kandmist ja distantsihoidmist ning hajutamist, kuid seda võiks hakata järgima, et ei peaks lähitulevikus hakkama rakendama karmimaid piiranguid.
"Meie eesmärk on mitte sulgeda, katkestada, keelata piirata. Meie eesmärk on vastupidine, et sellist vajadust ei tuleks. Parem praegu rohkem ennetusmeetmeid kui pärast piiranguid," ütles Kõlvart.
Pikemalt loe allolevast dokumendist:
Toimetaja: Merilin Pärli