Euroopa Liit soovib CO₂ heitmeid vähendada senise 40 protsendi asemel 55 protsenti. Eesti riigil on aga selleks oma, palju ambitsioonikam plaan, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Tegelikult on Eesti seadnud endale eesmärgiks kärpida 70 protsenti - meil on sama ambitsioonikas mõte kui Taanil. Ja kui me vaatame tänast päeva, kus me oleme, siis erinevatel põhjustel me tegelikult oleme selle 55 juba tänaseks täitnud. Loomulikult me tahame siit edasi minna," selgitas majandusminister Taavi Aas.

Liikmesriigid võivad rohepöörde saavutamiseks kasutada 750 miljardi euro suuruse taasterahastu vahendeid ja Euoopa Liidu järgmist pikaajalist eelarvet. Viimasest saaks Eesti kasutada kliimamõju vähendamiseks 3,3 miljardit eurot. Taasterahastust saab Eesti järgmise kolme aasta jooksul lisaks üle 1,5 miljardi euro toetusi. Sellega saabki Eesti täita rohepöördes euroliidu keskmisest kõrgemaid eesmärke.

"Baasaasta, mis oli 1990, kui Eesti emiteeris umbes 40 miljonit tonni CO₂, siis tegelikult see ongi juba nii lihtsalt arvutades 60 protsenti vähendamist," ütles Eesti Energia juht Hando Sutter.

Eelmisel aastal põhjaliku Eesti kliimaneutraalsuse võimaluste uuringu koostanud Stockholmi keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse juhi Lauri Tammiste sõnul on Eesti uus eemärk saavutatav, sest riigil on saaste vähendamiseks plaan olemas.

"Pigem on küsimus, kuidas teised kaasa tulevad, kuidas see Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet mõjutab, kas me suudame nende investeeringute kaudu luua endale tuleviku konkurentsieelise või mitte. Ma usun, et need on küsimused, millega peab tegelema. Aga see, kust meil saaste tuleb ja kas me tegeleme nende õigete sektoritega, ma arvan, see tähelepanu on enam-vähem paigas," rääkis Tammiste.

Kliimaeesmärkide elluviimiseks on eelkõige vaja muutusi energeetikas, transpordis ja elamumajanduses. Aasa sõnul on nendes kolmes valdkonnas juba praegu selgeid arenguid näha. Nii peaks meie raudteel juba 2028. aastal vurama elektrirongid, ehitatakse Rail Balticut ja juba uuritakse vesiniku kasutamise võimalusi. Kõige rohkem aega kulub elektriautode kasutuselevõtuks, sest see eeldab terves ühiskonnas suurt muutust.

"Elektribusside pilootprojekt on meil käivitatud, raudtee üleviimine elektrile on meil kävitatud. Kindlasti, kui me mõtleme, et meil on see eesmärk aastal 2030 - see on kümme aastat, siis ma arvan, et selle aja jooksul jõuab päris palju juhtuda vesinikutehnoloogias ja teatud suundadel raudteel me saame tulevikus kindlasti rääkida ka vesinikurongidest. /.../ See areng, mis toimub tavasõidukite üleviimisel elektrile, ma arvan, saab olema väga kiire. Kui me täna räägime siin, et elektrisõiduki ostmiseks on mõistlik maksta toetust, siis viie-kuue aasta pärast ma arvan, on olukord selline, et pigem juba otsetaksegi elektrisõidukit," rääkis Aas.

Lisaks käib hoonete rekonstrueerimine energiasäästlikuks, katlamajad on suures osas viidud üle hakkepuidule ja muudetud koostootmisjaamadeks.

"Renoveerimise tempo on rohkem kui kaks korda alla vajamineva. Eesti eriapära on see, et meil on mõned suured klotsid selles heitmepildis ja selle suure klotsi nimi on ikkagi põlevkivienergeetika," tõdes Tammiste. Tema sõnul moodustasid 2017. aastal energiasektori heitkogused 88 protsenti kõigist Eesti heitmetest.

Sutteri hinnagul aga elektrit enam suureks klotsiks nimetada ei saa. Elektritootmises on heitmed viimase kolme aastaga vähenud kolm korda, samas kui ülejäänud Eestis on see vähenenud poole võrra. Tänavu tekib kunagise 40 asemel CO₂ heidet 14 miljonit tonni aastas.

"Sellest umbes neli miljonit tonni on seotud Eesti Energiaga, aga see ülejäänud kümme miljonit tonni, mis on püsinud läbi aastate ka suheliselt stabiilne, on ikka teised sektorid, kus omakorda on väga olulisel kohal transport, põllumajandus, elamud, muu tööstus," kommenteeris Sutter.

Tema sõnul energiasektoris taastuvenergiale üleminek juba ammu käib. 2030. aastaks peaks olema valmis Tootsi ja Liivi lahe tuulepark, kus ainuüksi viimane toodaks elektrit neli teravatt-tundi ehk poole Eesti aastasest tarbimisest. Ka ülejäänud poolt saab toota taastuvatest allikatest ja põlevkivist elektrit sellel ajal enam ei toodeta.

"Nii et sihiks on see, et aastal 2030 me katame oma tootmise ära kohapeal toodetud taastuvenergiaga. /.../ Meil töös olevad elektijaamaüksused kõik tegelikult on ju üsna klassikalised soojuselektrijaamad, nad suudavad kasutada erinevaid kütuseid, põlevkivi kõrval ka uttegaasi, biomassi, põhimõtteliselt turvast, viljaaganaid kasutasime just lõikusperioodil. Need on kõik kodumaised kütused ja ma arvan, et nende elektrijaamade rolliks jääb pigem selline varustuskindluse ja võib-olla süsteemiteenuse pakkumise element," selgitas Sutter.

Põlevkivienergeetika hääbumine on suur probleem Ida-Virumaale, kus sektor annab kaudselt tööd 14 000 inimesele. Kuna rohepööre on suunatud ka fossiilkütusest sõltuvate piirkondade abistamiseks, peaks Eesti Ida-Viru arenguks saama õiglase ülemineku fondist 340 miljonit eurot.

"Õiglase ülemineku fond kasvab viimasel ajal ja kui õnnestub see seitsmeaastane eelarve vastu võtta, siis sinna ikka tuleb meeletult raha. /.../ Valitsus peab aasta lõpuks tulema välja selge plaaniga, mida Ida-Virumaal tehakse. Ma ise veetsin Ida-Virumaal augustikuus kaks nädalat, kohtusin iga päev ettevõtjatega ja lihtsalt silm põleb inimestel - oi, me hakkame prügi põletama, me teeme sellest elektrit, me ei lase CO₂ ja nii edasi," rääkis Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.

Euroopa on saaste vähendamises maailmas esirinnas, kuigi näiteks pooled liikmesriigid on praegu hädas veel 2020. aasta eesmärgi täitmisega.

"Üleeile oli meil siin Brüsselis 33 kraadi, mis ei ole päris normaalne septembri keskpaigaks. See on probleem ja sellega tuleb tegeleda. Teine asi, et kui sellega tegeleb ainult Euroopa Liit, siis sellest muidugi ei piisa. See ambitsioonikas plaan, et meie oleme lipulaev ja teised tulgu järgi, no nad väga ei tule, olgem ausad," tõdes Toom.

Euroopa Komisjon koostab rohepöördeks üksikasjalikud ettepanekuid järgmise aasta juuniks.