Gaasijuhe Nord Stream 2 on praktiliselt valmis ja merepõhjas, jäänud on vaid väikene jupikene ja selle jupi jupid on Põhja-Saksamaa sadamalinna Sassnitzi lähedal Mukrani sadamas.

Läänemere põhja on jäänud paigaldada veel vaid 160 kilomeetrit gaasitrassi ja hinnanguliselt on projekt 95 protsendi ulatuses valmis. Detsembris peatas gaasijuhtme rajamise USA sanktsioonide oht, nüüd ähvardab projekti omalt poolt seisata Saksamaa poliitikute meelemuutus pärast Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamist Novitšokiga.

Sassnitzi linna juhtiv vasakparteilane Frank Kracht neid samme ei mõista ning tema sõnul ei saa Nord Stream 2 ja Navalnõi mürgitamist omavahel siduda.

"Nord Stream 2 on majandusprojekt ja nii tuleb seda käsitleda. Navalnõi juhtum on kuritegu, mis kahjustas ühte inimest. See on juriidiline protsess, mis tuleb lahendada. Nord Stream 2 on meie linnale tähtis majanduslik projekt. Töötame sellega samamoodi nagu Nord Stream 1-ga, see lõi meile töökohti ja me oleme tänu neile mõlemale parandanud võimekust Sassnitzit maailma viia ja tõestada, kui hästi me selliste projektidega hakkama saame," rääkis Kracht.

Kohalikud poliitikud on selles küsimuses üsna ühte meelt. "Tõsi on, et seda teemat tuleb uuesti arutada, aga see, et uuritakse mürgitamisjuhtumit ning sellega seotakse majandusaspektid, ei ole õige lähenemine," ütles CDU poliitik Christine Zillmer.

Sarnast sõnumit kuuleb Sassnitzi tänaval palju nii kohalikelt kui ka külalistelt kaugemalt. Ja mõistagi on sakslased eriliselt häiritud USA sanktsioonidest. "Ameerika pressib lihtsalt välja, pressib alati ja igal pool liiga palju välja. Majanduslikult, jah, tuleks see lõpuni viia, aga muidugi peab karistama, et sellised rünnakud ei oleks võimalikud, need pole normaalsed," rääkis kohalik elanik Anne.

Sassnitzi elanik Martini aga on pigem Nord Stream 2 vastu. "Normaalsetes tingimustes võiks selle projektiga nõustuda, aga aastaid on seal toimunud aktsioonid teiste riikide ja oma rahva vastu. See räägib Nord Streami vastu," märkis ta.

Hiljutise arvamusküsitluse järgi on ligi 55 protsenti sakslastest Nord Streami projekti lõpetamise vastu, kuigi umbes sama suur hulk neist suhtub samal ajal halvasti praegusesse Venemaa valitsusse.

Retoorika Berliinis on muutunud, tegemist ei ole enam üksnes majandusliku projektiga ega ka mitte Saksa projektiga, vaid millegagi, mis vajab Euroopa ühtset vastust. Otsus pole veel langenud, aga diskussioon on avatud.

"Minu positsioon on, et Nord Stream 2 ei olnud vajalik Saksamaa energeetika jaoks. Aga praegu on tegemist kaugele edendatud projektiga ja praegu on selle peatamine äärmiselt komplitseeritud ja see tõstatab mitmeid järgnevaid küsimusi, sealhulgas finantsilisi. Aga kui Euroopa Liidu tasemel sünnib otsus peatada Nord Stream 2, siis Saksamaa ei ole selle vastu," ütles Saksamaa parlamendi CDU fraktsiooni aseesimees Johann Wadephul.

Saksamaa äri Venemaaga ja Ida-Euroopa riikidega moodustab kokku ligi 20 protsenti riigi väliskaubandusest. Idahuvidega ettevõtjaid koondav äriühendus püüab poliitikuid veenda ikkagi projektiga edasi minema.

Saksamaa idamajanduse assotsiatsiooni juhatuse esimees Michaeli Harmsi sõnul on tegu poliitiliselt lõhestava projektiga. "Meil on täiesti erinevad arusaamad Euroopas, me oleme eriarvamusel oma Poola sõprade ja Balti riikidega. Teisalt on see projekt, mis on peaaegu lõpule viidud vastavalt selgetele ja usaldusväärsetele Euroopa ja riiklikele regulatsioonidele eraettevõtete poolt ilma igasuguse Euroopa Liidu toeta. Sellepärast on see meie jaoks küsimus poliitilisest usaldusväärsusest ja investeeringute turvalisusest," rääkis Harms.

Nii võib projekti lõpetamine tuua kaasa miljarditesse eurodesse ulatuvaid kahjunõudeid.

Omal moel on Aleksei Navalnõi mürgitamine osutunud justkui viimaseks piisaks karikas, mis on Saksamaa Venemaa poliitika suunda muutmas. Analüütik Liana Fix ütles, et pöördepunkt oli juba mõni aeg tagasi, aga Venemaa tegude loetelu on pikenenud ja usaldamatus süvenenud.

"On olnud ka varasemad juhtumid, nagu Skripalide mürgitamine Suurbritannias ja teised probleemsed juhtumid Saksamaa-Venemaa suhetes. nagu Tiergarteni mõrv ja küberrünnak parlamendile, aga fakt, et Venemaa opositsioonipoliitik mürgitati kampaaniatuuril oma maal, on šokeerinud inimesi, kes Berliinis Venemaa-poliitika eest vastutavad," rääkis Fix.

Vastust, mil moel täpselt Saksamaa ja Euroopa vastus puudutab Nord Stream 2, veel ei ole.

"See on alles selle debati algus. Ja isegi kui ehitus lõpetatakse, siis jääb küsimus, kas seda hakatakse kasutama. See on debati algus ja see on oluline, sest varem oli see teema väljaspool arutelu," nentis Fix.

Müncheni julgeolekukonverentsi aseesimees Boris Ruge ütles, et sanktsioonide valimisel peab eesmärk paigas olema.

"Nord Stream 2 peatamine või pausile panek väärib kaalumist, aga kui me seda tõsiselt mõtleme, siis tuleks mõelda ka sellele, et Venemaa valitsus teenib oluliselt rohkem raha nafta müügist kui gaasi müügist. Kui me seda tõsiselt mõtleme, siis vaatame kogu Venemaa energeetika eksporti ja kaalume, kuidas me saaksime seda mõjutusena kasutada. Oluline on Euroopa Liidul ja Ameerikal mõista, mida me tahame saavutada. Kui me selles kokku lepime, siis me saame mõelda, kuidas mõju avaldada. Ma arvan, et Valgevene on selles kontekstis väga oluline, kuidas me saame toetada seal lahendust, mis hoiaks ära massilise vägivalla ja austaks Valgevene rahva tahet," rääkis Ruge.