Kohtuotsus annab politseile võimaluse postituste põhjal relvaluba ära võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Euroopa inimõiguste kohus tegi Soomes toimunud koolitulistamise kohta hiljuti otsuse, mis lubab ka Eesti politseil näiteks vägivalda propageerivate postituste tegijalt relvaluba ära võtta või see peatada.

Inimõiguste kohus leidis, et sotsiaalmeedia postitusi, kus on vägivaldsed intsidendid, tuleb korrakaitseasutustel tõsiselt võtta ning rõhutas otsuses, et see on piisav alus postituste tegija relvaloa peatamiseks või äravõtmiseks.

Otsusel on kindlasti mõju ka Eesti politsei praktikale, ütles "Vikerhommikus" siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar. "Sellistele postitustele me juba täna pöörame tähelepanu, aga kindlasti veel rohkem selle otsuse valguses. Inimõiguste kohtu otsuse valguses on otsuse tegemine, et relvaluba ära võtta, kindlasti kergem ka ametniku jaoks," lausus ta.

Kommusaare sõnul tegelevad sotsiaalmeedia monitoorimisega veebikonstaablid, kuid teateid kahtlastest postitustest tuleb ka eraisikutelt.

"Siis me reageerime. Vaatame ennekõike seda, kas nendel inimestel (postituste tegijatel – toim.) on relvad, mis on nende tegevuse motiivid, ja kui see on piisav, siis selle kohtuotsuse valguses relvaloa äravõtmine või peatamine juhtub kindlasti varem kui seni," lausus Kommusaar.

Lihula tulistamise tagajärjed

Pärast juunis toimunud Lihula tulistamist hakati rääkima relvaseaduse karmistamisest. Kommusaare sõnul on nüüd plaanis kolm muudatust. Esimeseks on relvaloaga inimese eluviiside hindamine. "Täna me vaatame läbi neid toimikuid, kellele on varem relvaluba antud, kas seal on mingeid tingimusi, mis ei täida seda. Üks komponent on ka sotsiaalmeedia postitused, mis näitab inimese meelsust või suhtumist relvadesse," ütles Kommusaar, kelle sõnul arvestatakse ka alkoholiprobleeme, suhtlust naabritega ja kogukonnas.

"Kas on ette tulnud ähvardusi, tegusid, mis viitavad sellele, et isik ei ole küps või valmis seda vastutust kandma, mis relvadega kaasneb," märkis Kommusaar.

Teise muudatusena, mis nõuab muudatust seaduses, on inimese terviseandmete paremini kättesaadavaks tegemine hindajate jaoks. "Me tulevikus näeme, et kellel on relvaluba või taotleb seda, siis temal endal puuduks võimalus terviseandmeid kinni keerata neile, kellele on vajadus tema terviseandmeid hinnata," lausus asekantsler.

Kolmandaks kaalutakse raske isikuvastase kuriteo (tapmine, vägistamine) toime pannud isiku võimalusi relvaluba saada. "Praegu raskemate kaasuste puhul nagunii 20 või enam aastat relvaluba taotleda ei saa. Kui eluviiside hindamise saab ka jooksma, siis ehk pole täiendavaid tingimusi vaja, täidame selle kahe muudatusega ära. Kui see ei ole piisav, siis raskete klaasuste puhul näeme, et nendel inimestel relvade juurde asja ei ole," ütles Kommusaar.

Kommusaare sõnul tegeldakse muudatuste sisseviimisega kiirkorras.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: