Läinud aastal pärast seda, kui Mikk Tarraste Pärnumaal kaks inimest tappis, hakati arutama, ega riik relvi valedesse kätesse luba.

Juba praegu on seaduses rida kuritegusid, milles süüdimõistetud inimesed ei saa relvaluba enne, kui nende andmed karistusregistrist kustuvad. Muu hulgas on nimekirjas kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine. Siseministeeriumis valminud eelnõu muudaks selle loetelu pikemaks.

Teiste seas peaks kuriteo aegumist ootama näiteks vargad ja röövlid, kes pole eelnõu seletuskirja järgi usaldusväärsed, võimuesindaja ründajad, kes on ministeeriumi hinnangul ühiskonnale ohtlikud, ja need, kes sõidavad korduvalt ilma juhiloata.

Olenevalt kuriteost saab inimese register puhtaks viis kuni kümme aastat pärast karistuse lõppemist.

"Kas peaksid olema sellised kuriteod, mis on välistavaks asjaoluks ka siis, kui see karistus on iseenesest kustunud?" küsis siseminister Kristjan Jaani ning vastas ise: "Jah, peavad küll olema sellised kuriteod."

Kuritegusid, mis peaks inimese elu lõpuni relvituks jätma, on eelnõu järgi kümmekond.

"Räägime ikkagi sellistest kuritegudest nagu tapmine, mõrv, suured narkokuriteod või vägivallategu vabariigi presidendi või mõne muu kõrge riigiametniku vastu," loetles Jaani. "Aga ka kõik tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toime pandud kuriteod."

Inimesi, keda see potentsiaalselt puudutab, on päris palju. Alates 2003. aastast on registreeritud 1546 tapmist ja mõrva. Hoopis enam leiab aga narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise juhtumeid. Neid on selle aja jooksul registreeritud 15 900.

"Kui me räägime diileritest, siis mina arvan, et see on mõistlik, et selline kuritegu sinna loetelusse tuleb. Tegelikult sellised inimesed, kes sellise kuriteo on toime pannud, on tihtipeale seotud ka organiseeritud kuritegevusega," sõnas Jaani, kuid rõhutas, et praegu on tegu alles ettepanekutega.

Ka Mikk Tarraste oli varem karistatud tulirelvaga seotud süüteo eest. Veel tuli Tarraste tausta uurides välja, et tal võisid olla relvaloa omamist välistavad terviseprobleemid. Just tervisetõenditega on seotud eelnõu teine mahukam ettepanek.

Relvaluba tuleb uuendada iga viie aasta tagant. Iga kord tuleb perearstilt ka uus tervisetõend küsida ja paljuski lähtuvad nad oma otsuses sellest, mida näevad tervise infosüsteemis. Aga kui relvaloa taotleja seda soovib, kobavad arstid pimeduses, sest inimene võib oma andmed süsteemis kinni katta.

"Aga tulevikus inimene relvaloa taotlemise protsessis ei saa varjata oma terviseandmeid perearsti eest," tutvustas Jaani eelnõu. "Ja omakorda perearst saab õiguse keelduda tõendi andmisest, kui ta ei näe kõiki terviseandmeid."

Viis aastat on aga pikk aeg ning tervisemure võib hakata inimest kimbutama ka sel ajal, kui tal relvaluba juba olemas on.

"Ja sel juhul peab perearstil, kellel selline info tekib, tekkima ka võimalus, et selle viie aasta sees tunnistada see tervisetõend kehtetuks. Ja loomulikult peab sellisel juhul see informatsioon jõudma ka politsei- ja piirivalveametile," rääkis Jaani.

Tema sõnul võiks niisugune teadmine tulevikus mööda infosüsteeme joosta. Sinnamaani läheb siiski mõned aastad aega.