"See on "kuum kartul", mida keegi ei taha enda kätte võtta," tunnistas kõrge valitsusametnik. "Varsti juba kaks kuud on siit-sealt tehtud ettepanekuid või mõttepoegi [valgevenelaste toetamiseks], aga midagi pole otsustatud. Piinlik, kui mõelda Eesti riiklikule empaatiale Gruusia või Ukraina sündmuste ajal [2008 ja 2014] ja sellele, kuidas me siis olime valmis grusiine või ukrainlasi aitama."

Nüüd – pärast Valgevene 9. augusti presidendivalimiste ilmselt võltsimist senise riigipea Aleksandr Lukašenko kasuks ja sellele järgnenud võimude ulatuslikku vägivalda rahumeelsete meeleavaldajate vastu – on Eesti valitsus teinud välispoliitilisi avaldusi ("Lukašenko on kaotanud legitiimsuse"), eraldanud Valgevene kodanikuühiskonna toetuseks 100 000 eurot või ühinenud Balti riikide sanktsioonipoliitikaga, kus personaalsete sanktsioonide alla pandi ka Lukašenko.

Ent Läti, Leedu, Poola ja isegi Ukraina kombel ei ole Eesti valitsus otsustanud avada piiri Valgevene režiimi poolt tagakiusatute vastuvõtmiseks, sealsetele tudengitele õppimisvõimaluste andmist ja ka nende edukatele IT-firmadele lihtsal viisil uue kodu pakkumist.

Välisminister Urmas Reinsalu välistas nädal tagasi usutluses ERR-ile Valgevene režiimi hammasrataste vahele jäänutele Eesti piiri lausavamist, öeldes, et "peaksime oma viisapoliitika põhimõtted säilitama, aga peaksime olema valmis tegema erandotsuseid".

Leedu, Poola ja Ukraina presidendid tegid möödunud nädalal EL-ile ettepaneku algatada ulatuslik Valgevene abistamispakt, mille üks osa oleks ka viisavabastus.

"Ma ei arva, et peaksime avama piire, aga kui on tegemist [Valgevene opositsiooni] poliitiliste liidritega, kes paluvad varjupaika, siis Eesti riigil on põhjust seda tõsiselt kaaluda," sõnas Reinsalu, kes tegi Balti-Põhjala kolleegidele ettepaneku leida võimalused Valgevene vägivallas kannatanud naiste abistamiseks.

Samas tunnistas välisminister intervjuusaates "Otse uudistemajast", et tema ametkond koostab ettepanekuid valitsusele, kuidas võimaldada Valgevene IT- ettevõtete ümberpaiknemist Eestisse, mis tähendab ka viisaküsimustesse paindlikumat suhtumist.

Eesti valitsuse sisemisel ettevaatlikkusel on põhjus – ühe koalitsioonierakonna, EKRE vastuseis. EKRE aseesimees, siseminister Mart Helme rääkis sellest 19. septembril Tartus toimunud konverentsil "Üks tont käib mööda Euroopat – rändetont".

EL-i välistest riikidest pärit tudengite kohta ütles ta sõnaselgelt: "Jah, me tahame selle ära lõpetada. Jah, me lõpetame selle ära."

Siseminister Helme nimetas kõige suuremaks probleemiks, et Eesti on muutunud rände sihtriigiks "eelkõige oma nii-öelda endistele saatusekaaslastele sealt ida poolt, ... sest selle tulemusena kasvab meil järjest venekeelne kogukond". Tema sõnul on nüüd tekkimas vastuolu venekeelses kogukonnas: "Venelased ja ukrainlased on omavahel mitte veel konfliktis, aga vaatavad üksteise poole üle õla."

Mart Helme oli kriitiline Valgevene toetamise suhtes. "Valgevenes on, muide, juba nõutakse, et me peame piirid avama ka Valgevenele, seal on pisut alla 10 miljoni elaniku. Noh, oleme küll suuremeelsed ja suured ja uhked ja meil on väga suur empaatiatunne kogu maailma suhtes. Aga noh, mõtleme nüüd nende numbrite peale, kas me ikka kõikide nende numbritega kaasnevat maailma valu, vaesust ja kannatust ja sõdasid ja põgenemisi suudame leevendada? Vastus on ilmselge – ei suuda. Ei suuda ja ilmselgelt ka ei pea," kinnitas siseminister.

Eelnevalt ta meenutas, et Bangladeshis on üle 150 miljoni elaniku, Pakistanis on üle 200 miljoni elaniku, Indias on 1,1 miljardit, Hiinas on 1,4 miljardit, Venemaal on 144 miljonit, Ukrainas on ümmarguselt 42 miljonit.

Eesti valitsus hakkab neljapäeval kabinetinõupidamisel arutama valgevenelaste abistamist, mille üks osa on ka nende Eestisse saabumise võimalus, samal ajal, kui Euroopa Komisjon tõstis Kreeka toetamiseks üles solidaarsuse migratsiooniküsimustes.

"See peab olema kohustuslik, kõik liikmesriigid peavad aitama, kui on olukord, kus üks liikmesriik on surve all, kui on palju inimesi, kes vajavad kaitset," ütles Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson AFP-le. Ta ütles seda samal päeval, kui Eesti siseminister Mart Helme hoiatas Tartus Euroopat rändetondi eest.

Paar päeva varem oli Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets noppinud Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni aastakõnest Euroopa Parlamendi ees välja 15 mõtet, neist üks puudutas rännet: "Ränne on Euroopa-ülene väljakutse, kogu Euroopa peab selle probleemi lahendamisele kaasa aitama. Järgmisel nädalal esitatavas rändepaketis on esikohal inimesed. Elude päästmine merel ei saa olla vabatahtlik, inimelud on hindamatud. Tähtis on ka teiste riikide abi rändeprobleemidega maadlevatele riikidele."

Nii soovitavadki valitsusametnikud vaadata valgevenelaste toetamist laiemas kontekstis.

"Euroopas uuesti alanud rändedebatt muudab keeruliseks meie arutelu, kuidas peaksime laskma Eestisse Valgevene režiimi all kannatanuid, nende tudengeid või IT-firmasid," tõdes üks ametnikest eravestluses. "Kui üks erakond, EKRE, raiub, et nende kvoot on null ja jääb nulliks, siis teised võivad rääkida väärtuspõhisest välispoliitikast, võivad olla kaastundlikud Lukašenko vägivalla ohvrite vastu ja otsida võimalusi nende aitamiseks, aga see kõik on sama lootusetu nagu arvamus, et Lukašenko lahkub järgmisel esmaspäeval ise ametist."

Keskerakonna ja Isamaa ministrid toetavad valgevenelaste võimalikku abistamist, see võiks EKRE juhtide tõrksuse murda? "Ei, [peaminister] Ratas tahab kõigi kolme partneri üksmeelset otsust ja kui seda ei ole, siis pole midagi. Päris julm Valgevene opositsiooni suhtes, aga nii selle valitsusega on," selgitas üks võimupoliitikutest.