Euroopa Komisjoni ettepanek välistab migrantide kohustusliku ümberjagamise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1600869360000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / EPA

Euroopa Komisjoni kolmapäeval esitatud rände- ja varjupaigaleppe ettepanekus oodatakse liikmesriikidelt solidaarsust maadega, kust kaudu kolmandate riikide kodanikud Euroopa Liitu sisenevad, kuid see ei sisalda soovitust immigrantide kohustuslikuks ümberjagamiseks riikide vahel.

"Iga liikmesriik peab stressiolukorras eranditeta väljendama solidaarsust, aitama stabiliseerida üldist süsteemi, toetama surve alla sattunud liikmesriike ning tagama, et liit täidab oma humanitaarkohustused," öeldakse Komisjoni pressiteates.

Solidaarsuse väljendamiseks pakub aga Komisjon liikmesriikidele välja paindliku panustamise süsteemi, mis sisaldab "mitmesuguses vormis operatiivtuge, vastutuse võtmist selliste isikute tagasisaatmise eest, kellel ei ole õigust riigis viibida ning võib hõlmata ka varjupaigataotlejate ümberpaigutamist esmase sisenemise riigist".

Samas kinnitas Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson kolmapäeval Brüsselis peetud pressikonverentsil korduvalt, et kohustuslikke kvoote ei tule. "Solidaarsus on kohustuslik, aga võib valida ka tagasisaatmise toetamise või ümberpaigutamise vahel," rõhutas ta.

Kui riigi jaoks, kuhu migrandid saabuvad, on rändesurve muutunud väga suureks ning täiendav vastuvõtt on äärmiselt keeruline, on sellisel riigil võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt "kohustusliku solidaarsusmehhanismi" käivitamist, edastas BNS uudietagentuuri AFP. Seejärel kutsutaks kõiki liikmesriike üles panustama, vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele ja rahvaarvule. Ent ka siis on neil valik, kas võtta asüülitaotlejad vastu, toetada nende tagasisaatmist, kes ei vasta seaduslikult EL-i jäämise tingimustele, või aidata rajada vastuvõtukeskuseid.

Johansson tunnistas, et Komisjoni ettepanek ei rahulda täielikult ilmselt ühtegi liikmesriiki, kuid see on baas, mille alusel saab kokkulepe sõlmida.

Euroopa Liidus kehtib seni niinimetatud Dublini regulatsioon, mille kohaselt migrantide eest vastutab riik, mille kaudu need inimesed Euroopa Liitu saabusid. See aga paneb rändeteele jäävad maad suure surve all ning 2015. aasta rändekriisi ajal ja järel tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada migrantide kohustusliku ümberpaigutamise ja ümberasustamise kvoodid, põhjustades mitmetes riikides laialdast pahameelt. Kommentaatorite hinnangul on Komisjon sellest õppinud ning on seekord kohustuslike kvootide ettepanekust hoidunud.

Seda kinnitas kolmapäeval ka Euroopa Komisjoni euroopaliku eluviisi edendamise volinik Margaritis Schinas. "Ühegi liikmesriigi mured pole legitiimsemad kui teiste omad. Neid kõiki tuleb mõista, tunnustada ja kõnetada. Seda me täna teemegi. Me oleme õppinud 2016. aasta õppetundidest. 2016. aasta haavad ja Euroopa Liidu läbikukkumine toona kokkuleppele jõudmises on meile kohale jõudnud," kinnitas Schinas.

Helme: Eesti on nõus aitama rändesurve all olevaid riike raha, tehnika ja ekspertidega

Siseminister Mart Helme rõhutas oma kolmapäevases kommentaaris, et liikmesriigid alles hakkavad Euroopa Komisjoni uue rände- ja varjupaigaleppe ettepaneku kohta ühiseid seisukohti kujundama ning vaja on kompromisslahendust, mis sobib kõikidele EL-i riikidele.

Samas avaldas ta toetust ideele, et riigid, mis varjupaigataotlejaid enda pinnale võtta ei soovi, peaksid selle asemel toetama konkreetsete asüülitaotlejate tagasisaatmist rände lähteriiki maksimaalselt kaheksa kuu jooksul.

"Me oleme põhimõtteliselt signaali välja saatnud. Seda on valitsuses põgusalt arutatud, et me teatud mõistlikkuse piirides oleme rahaliselt valmis seda toetama," ütles siseminister Mart Helme "Aktuaalsele Kaamerale.

"Eesti on alati nõus abistama rändesurve all olevaid riike rahaliselt ning saatma kriisikoldesse oma tehnikat ja eksperte," kinnitas Helme ministeeriumi pressiteate vahendusel. "Kindlasti kordame (EL-i siseministrite järgmisel - toim.) kohtumisel üle oma seisukoha, et Eesti ei toeta varjupaigataotlejate kohustuslikku ümberpaigutamist. Samas on Komisjoni ettepanekus mitmeid väga olulisi elemente," ütles siseminister pressiteate vahendusel.

"Ilmselgelt on siin tegu Visegradi riikide poolse väga jõulise seisukohaga, et nemad mingil juhul võtma ei hakka. Ja Komisjon on aru saanud, et ei ole vaja lõhesid Euroopa Liidus süvendada," tõdes ta.

"Täna teame seda, et nii mõnedki meie varasematel kohtumistel väljapakutud ettepanekud on eelnõude paketti kirja saanud. Näiteks tõdemus, et rände paremaks haldamiseks on vaja tagada tugev välispiiri kaitse, võimaldada ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist otse välispiiril ja tegeleda rände algpõhjustega ennetavalt juba lähteriigis," lisas ta.

Euroopa Liidu siseministrite esimene kohtumine, kus uut kokkulepet arutatakse, toimub 8. oktoobril.

Euroopa Komisjoni kolmapäeval avalikustatud uus rände- ja varjupaigaleppe ettepanek koosneb tegevuskavast ja 11 eelnõust. Komisjoni avaldatud algatustes peavad omavahel kokku leppima Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: