Nordica selle aasta kahjumiks kujuneb 23 miljonit eurot, tulevik on ebakindel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Nordica lennuk
Nordica lennuk

ERR-i käsutuses on Euroopa Komisjoni riigiabiloa kokkuvõte, mille järgi ilma täiendava rahasüstita ähvardab Nordicat pankrot juba enne selle aasta detsembrikuud. Nordica 2020. aasta tegevuskahjumiks kujuneb 23 miljonit eurot. Ettevõtte edasine tegevus sõltub teiste lennuettevõtete otsustest, kas nad soovivad edaspidi kasutada Nordica pakutavaid lennuteenuseid.

Kui halvav on koroonakriis Nordicale?

Eesti valitsus esitas riigiabiloa taotlusega koos ettevõtte väärtuse hindamise raporti. Raport hindas ettevõtte väärtust seisuga 16. juuli 2020. Selle hinnangu järgi oli ettevõtte turuväärtus negatiivne ehk ettevõtte jooksvad kassavood ei katnud kulusid. Miinuse suuruseks arvutati 19 553 000 eurot.

Nordica enda arvestuse kohaselt jääb ettevõttel koroonaviirusest põhjustatud kriisist 2020. aastal saamata tulu märtsist detsembrini 57 miljonit eurot. Ettevõtte opereerimiskahjumiks kujuneb sellel aastal 23 miljonit eurot.  

Nordica soovis saada aprillis 2020 SEB-lt laenu, kuid laenuandmisest keelduti. SEB viitas äraütlemises lennundusturu seiskumisele ja tulevikuväljavaadete ebakindlusele. Lisaks puuduvad Nordical varad, millele oleks saanud seada hüpoteeke. Kuna Nordical endal lennukid puuduvad, siis ei saa ettevõte kasutada ka praeguses kriisis laialt levinud laenamismudelit, kus ettevõtte lennukid müüakse maha, kuid liisitakse kohe tagasi.

Eesti valitsuse hinnangul pole lennunduses kestva kriisiseisundi tingimustes Nordical võimalik erasektorist laenu saada, seega on ainsaks lahenduseks riigiabi. Ilma riigiabita lõpetaks Nordica tegutsemise. Kusjuures ettevõtte jätkusuutlikkus oleks ohus juba enne selle aasta detsembrikuud.

Millest tekib niivõrd suur kahjum?

Riigile kuuluv Nordica pakub läbi oma tütarettevõtte Regional Jet (mille bränd on Xfly) suurematele lennufirmadele niinimetatud ACMI (aircraft, crew, maintenance, insurance – lennuki, meeskonna, teenindamise ja kindlustamise) teenust. Näiteks on sõlmitud sellised teenuselepingud SAS-i ja LOT-iga. LOT-iga oli leping viiele lennukile, kuid Poola lennundusettevõte katkestas selle lepingu viidates force majeure'ile. LOT on viidanud lennunduses valitsevale ebakindlusele ning on loobunud Nordica lennukite kasutamisest vähemalt kuni märtsini 2021.

SAS-iga on sõlmitud leping 15 lennuki kasutamiseks, kuid seda on koroonakriisi puhkedes muudetud ning praegu on kasutuses vaid viis lennukit.

Samas tuleb Nordical edasi maksta lennukite liisingu ja hoolduse eest. Selle aasta lisakulu on ka töötajatele koondamistasude väljamaksmine.

Milline on Nordica roll Eesti majanduses?

Nordica möödunud aasta käive oli 100 miljonit eurot, ettevõte maksis riigimakse 15 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit olid tööjõumaksud. Nordica on Eesti lennundussektori suurim ettevõte ja sektor ise moodustab umbes 3,5 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Enne koroonakriisi oli ettevõttes tööl 624 inimest, ettevõtte palgatase on 1,5- 4 korda Eesti keskmisest kõrgem. Aasta lõpuks peaks Nordicas töötama 385 täistööajaga inimest.

Lisaks sõltuvad Nordica käekäigust ka mitmed lennundusteenust pakkuvad ettevõtted, näiteks Transpordi Varahaldus OÜ (Nordicale lennukite rentija), Tallinna lennujaam, Magnitic MRO või Airo Catering Estonia. Nordica on ka oluline koostööpartner Lennuakadeemiale, mille lõpetajate osakaal ettevõtte töötajatest moodustab ligi viiendiku.

Miks on Nordica jätkamine vajalik?

Euroopa Komisjon tunnistab, et Eesti lennuühendused on oluliselt allpool Euroopa keskmist. Enne koroonakriisi puhkemist oli Nordica osakaal Tallinnast väljuvatel liinidel 20 protsenti. Neid lende ei sooritatud oma kaubamärgi alt, vaid pakuti teistele ettevõtetele ACMI teenust. Oma kaubamärgi alt lennates oli veel möödunud aastal esimeses pooles Nordica osakaal 40 protsenti.

Valitsuse hinnangul on Nordica eluspüsimine ka üliolulise tähtsusega Tallinna lennujaamale. Euroopa komisjon nõustub hinnanguga, et Nordica tegevuse lõpetamine tähendab, et võtab vähemalt 6- 12 kuud, enne kui teised operaatorid suudavad puudujäävad lennuliinid asendada. See tähendab, et Eesti jääb veelgi suuremasse perifeeriasse, kuhu on keeruline lennureisiga kohale jõuda. Nordica liisitud lennukitüübid on sobivad just väikse reisijatearvuga Tallinna lennujaama teenindamiseks.

Millised on Nordica väljavaated ellu jääda ja kasvada?

Eesti valitsuse kinnitusel on allhangete tegemine lennunduses üks kõige kiiremini kasvav sektor. Väiksed lennuteenust pakkuvad ettevõtted on paindlikumad ning suurtel liinioperaatoritel on odavam rentida mingi spetsiifilise liini jaoks lennukid kui hoida püsivalt oma lennukipargis mitmed eri lennukitüüpe. Kogu Euroopa turul on kolm säärast lennukiteenuse pakkujat, kusjuures Baltikumis on Nordica ainuke.

SAS-il, kes lepingu järgi kasutab viit Nordica lennukit, puuduvad väiksegabariidilised lennukid (ATR 72 ja CRJ900). Suure tõenäosusega soovib SAS seega ka edaspidi Nordica teenuseid tarbida.

Nordica peab praegu kõnelusi, et hakata pakkuma ACMI teenust kevadel 2021 Saksmaa, Itaalia, Austria ja Vietnami kohalikele lennuettevõtetele.

Eesti valitsuse hinnangul on ACMI ärimudelil ka ebakindlatel aegadel selged eelised, eelkõige hinda arvesse võttes.

Ettevõtte saab tähelepanuväärse osa oma sissetulekust teenindades Stockholmi-Gällivare liini Rootsis. Nordica loodab edukalt osaleda ka mitmetel teistel avaliku lennuteenuse pakkumise konkurssidel. Eesti valitsuse arvates on lennufirmal võimalik saavutada Covid-19 leviku eelne majanduslik aktiivsus aastaks 2022, mis on küll veidi varasem rahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) hinnangust maailma lennunduse taastumisele. IATA hinnangul taastub maailma lennundus aastaks 2023. Nordica hinnangul kasvab kriisi ajal nõudlus väiksemate lennukite järele, mis annab ettevõttele praeguses olukorras kasvueelise.

Millised on Nordicale antava rahalise abi tingimused?

Nordica omakapital oli möödunud aasta viimase päeva seisuga 18 892 000 eurot.

Riigiabi otsuse järgi suurendatakse ettevõtte aktsiakapitali 22 miljoni euro võrra ning antakse kaheksa miljonit eurot subsideeritud laenu. Laen peab olema kasutusse võetud hiljemalt selle aasta 31. detsembriks. Aktsiakapitali suurendamine peab lõpule viidud hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks.

Aktsiakapitali suurendamiseks emiteeritakse kolm miljonit aktsiat. Kuna ettevõtte turuväärtus on negatiivne ja ettevõtte ainuomanik on Eesti riik, siis nimetatakse emiteeritavaid aktsiaid "Covidi aktsiateks".

Eesti valitsus kohustub jälgima, et aktsiakapitali suurendamisest saadavat raha ei kasutataks agressiivseks laienemiseks. Eriti jälgitakse seda, et raha ei kasutataks avalikel liinipakkumistel odavamate hindade pakkumiseks. Nordica peab kasutama nii piletihinna kui ka muude kalkulatsioonide tegemisel varasemaid hinnaarvutusmudeleid.

Kuni pole tagastatud vähemalt 75 protsenti aktsiakapitali paigutatud rahast, ei tohi ettevõtte osa mõne liini opereerimisel kasvada üle kümne protsendi. Ettevõtte ei tohi tõsta juhtide töötasusid kõrgemale kui olid need 2019. aasta viimasel päeval.

Pärast riigipoolset toetussüsti oleks Nordica omakapitali suurus selle aasta 31. detsembri seisuga 1 253 600 eurot. Võlakoormuse suhe omakapitali oleks aga pärast riigiabimeetmete rakendamist 3,99. Järgmise aasta lõpuks kerkiks see 5,85-le.

Eesti riik kohustub iga-aastaselt hindama rahalise abi kasutamist ja tagasimakseid.

 

KOMMENTAAR: Riik peab riski võtma ja Nordicat aitama

Toomas Peterson, endine lennuameti ja Estonian Airi juht

Toomas Peterson. Autor/allikas: ERR

 

- Finantsilises mõttes on Nordica turuväärtus miinuses ja ettevõte peaks tegevuse lõpetama. Samas on vaja see ettevõte elus hoida, sest lennufirmadele valatakse praegu üle maailma lihtsalt raha sisse. Praeguses olukorras vabale turule ei saa lihtsalt loota, näiteks sellele, et Air Baltic jääb Tallinnast ka tulevikus otse lendama.

- Riigi eesmärk on tagada Tallinnas igal hommikul ja õhtul võimalus lennata vähemalt kümnesse sõlmjaama. Minu arvates on meil kaks varianti: Nordica tütarfirma Regional Jeti allhangete pakkumisest saadava rahaga tagatakse Tallinnast vajalikud lennuühendused. Või teine variant: riigi asutatud odavlennufirma, mis lendab ainult Tallinnast niiöelda point to point põhimõttel ning riik maksaks sellele lendamisele peale aastas umbes 15 miljonit eurot.

- Kui Nordica suudab saada lennuteenuse allhankelepingud tagasi ja kunagi normaalne olukord on taastunud, siis võib mõelda kasumliku tütarettevõtte, mis lendab Xfly nime all, müügile. Nordica juhid tabasid tegelikult väga hästi seda hetke, et hakata pakkuma suurtele lennufirmadele reisijate ettevedamisteenust. Suured lennufirmad vajavad kasvamiseks reisijate ettevedu ja Xfly-le kuulus selles sektoris kümme protsenti Euroopa turust. Plaan oli ju osta tegevuse laiendamiseks ühtekokku 50 lennukit.

- Riik peab selle riski võtma, et Nordicat aidata. Aga saan aru, et ei poliitikud ega ametnikud ei julge vastutust võtta ja rahastamisotsust teha.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: